Lugu sellest, kuidas ma purjus peaga diivani ostsin

Selleks, et keegi pealkirja peale juba ei minestaks ja mulle AA linke ei saadaks, siis igaks juhuks ütlen, et ma ei olnud kodus pilditu, vaid ühel ilusal õhtul kui isegi päike paistis ja korraks suvi oli ning Marek ja Ida Pranglis olid, istusin mina õues ja jõin veini. Istusin seal natuke švipsis olekus ja mõtlesin, et no ikka ilgelt kahju on, et aiadiivanit pole, praegu oleks ideaalne seal lesida, veinitada ja võib olla isegi lugeda. Toolil istudes hakkab tagumikul lõpuks ikka kõva. Vaatamata sellele, et polstrit nagu on.

Skrollisin siis telefonis ja nagu me kõik teame, telefonidel on tänapäeval oskus meie mõtteid lugeda. Niisiis viskas mulle juba järgmisel hetkel ette reklaami Sotka soodusmüük 50%. Teada, teada need 50% soodusmüügid Eesti moodi, aga kae nalja – olidki hinnad all. Ka aiamööblil. Praegu on ka.

2 thoughts on “Lugu sellest, kuidas ma purjus peaga diivani ostsin

    • Jah, hind väga ok ja tõesti näeb suhteliselt kvaliteetne välja. Lihtsalt eelmine mööbel oli meil üsna suur ja siis see esimese hooga tundub nii tilluke:) Aga kui ma oleksin natukene mõelnud, siis heledaid patju ma valinud poleks. Õnneks muidugi saab alati lasta tumedad katted õmmelda.

Leave a Reply