Kas te mäletate seda lugu, kui ma ühel vastuvõtul Andres Tarandit ära ei tundnud? Arvasin, et ta on üks rootslane, kellega ma koos kunagi töötasin ja läksin temaga kenasti rootsi keeles suhtlema. Kui ta mind peale viit minutit püüdlikku selgitust, kus ma temaga koos töötasin, ikka hämmingus vaatas, küsisin ma, et kas ta siis pole (sisesta rootsi nimi). Ta vastas konkreetselt: “Ei, ma olen Tarand!” Ikka juhtub.

Nüüd oleks uuesti juhtunud. Mitte Tarandi või mõne teise (endise) peaministriga, küll aga olin ma ühele potentsiaalsele kliendile kirjutamas, et kas ta tuleb ka messile, et kohtusime tema kolleegiga…