Lugesin eile ühe tuttava FB postitust (loodan, et ta ei pahanda, et selle siia lisan) ja tõtt öelda hakkavad need piirangud juba naeruväärseks muutuma. Ma ei taha(ks) piiranguid ja otsuseid naeruvääristada, aga kuidagi teisiti on juba raske asjadesse suhtuda:
“Uued piirangud tulevad juba sellisel kiirusel, et ei tea kas koju enam jõuabki. Saun pandi trennis nõnda kinni, et olin viimane, kes sealt väljus, tõtt öelda olingi ainus saunataja, hommikupoolikuti on spordiklubis hõredam. Vabanduseks öeldi, et tuli kiirkorraldus saunad sulgeda. Küsimusele, kas trennid jäävad avatuks, vastata ei osatud, et see info alles tuleb?!“
Olukord on kontrolli alt ammu väljas, juba ammu oleks pidanud kehtestama tunduvalt karmimad ja konkreetsed reeglid, et 1) oleks inimestel selge, mis on lubatud ja mis mitte ja 2) et oleks näha, kas nendest piirangutest on midagi kasu. Mitte nii, et ühe suurürituse lubame ja teist ei luba. Mitte nii, et saun pannakse poole trenni pealt kinni. Mitte nii, et lasteaiad on avatud, aga huviringid mitte. Mitte nii, et reisida justkui ei tohi, aga lisalende tellitakse koolivaheajaks juurde. Mitte nii, et sel nädalal hakkab koroona restoranides levima kell üheksa, uuest nädalast aga juba kella kuuest. Minu üks sõbranna sai oma sünnipäeva pidada üheksani, teine peab kella kuue ajal lõpetama, mul endal on siis (kahe nädala pärast) päevane teejoomine lubatud?
Ma saan aru, et majanduslikel kaalutustel ja blaa blaa, aga mu meelest on vaid kaks varianti. 1) kogu riik lukku ja kasvõi paganama komandandi tund, et näha, kas numbrid lähevad väiksemaks või 2) kogu riik lukust lahti ja vaatame, kes jääb ellu (vabandust musta huumori eest!). Sest oleme nüüd ausad, see pool riiki kinni – pool riiki lahti olukord ei muuda mitte midagi paremuse poole. Ja inimestel ongi kopp ees. Ma ei kutsu selle postitusega kedagi üles koroonasse ükskõikselt suhtuma, kuid ma ju näen, et midagi ei muutu paremaks. “Pingutame veel kaks viimast kuud, et lahti saada koroonast!” öeldakse mulle. Kust te teate nii täpselt, et vaid kaks viimast kuud? Ja kui see nii hästi ette teada on, siis oleks pidanud ammu kõik luku taha panema, oleks see “kaks viimast kuud” palju kiiremini ehk kohale jõudnud.
*Hea, et ta välja vähemalt sai saunast. Muidu oleks saanud teha uue filmi. “Saun”. Peaosas Tom Hanks või Raul ise.
No kevadel saadi 2 kuuga jagu…
Ära unustatakse lihtsalt, et piirangud olid P-A-L-J-U karmimad, neist peeti kinni, sest valikut ei olnud ja kevad oli kohe käes.
Praegune tsirkus on ausaltöeldes väsitav. Tunne on tõesti, et lõpetage see pull üldse ära. Pooli (julm üldistus, ei tea tegelikku seisu) niikuinii ei huvita ja teine pool läheb hulluks, sest järjest tuleb asju, mida nad kuulekalt järgivad, aga kasu mitte midagi.
Mul on sama tunne, et olengi väsinud. Kui ma eelmisel aastal koroona ajal kohe kinldati ei oleks läinud ka söbranna sünnipäeval, siis nüüd käisin ja isegi ei häbene, sest ma olengi väsinud sellest tsirkusest. Olen ka üks nendest, kes tegelikult järgib nõudeid ja ettekirjutusi, aga kui näen ju et kasu ei ole ja piirangud on NALJANUMBER (võrreldes eelmise aastaga), siis vaikselt hakkab hulluks minemise tunne tulema peale küll.
Praegu pole ju Eestis juba kuude kaupa mingeid tõsiseid piiranguid olnud. Kevadel oli eriolukord ja piirangud, suvi oli ilus ja sealt edasi loodeti ainult igaühe oma südametunnistusele ja mõistusele. Aegajalt on mõni klass koduõppel ja osad töötajad jätkavad kodukontoris. Kõik. Olgem ausad, inimene ei hiilga ei mõistuse ega südametunnistusega, kui ta arvab, et praeguse nakkusnäitajaga on normaalne mõte pidusid korraldada ja neil käia. Aasta tagasi ei olnud normaalne (eriolukord kehtestati 79 patsiendi juures), aga vat nüüd on normaalne (iga päev juures üle 1000 positiivse). Seleta palun seda matemaatikat. Loomulikult on kõik olukorrast väsinud. Aga mida on oodata, kui paljudel on suva ja nad ei vähenda, vaid suurendavad oma kontakte? Kuidas see olukord peaks paremaks minema? Nakkus ei levi abstraktselt, vaid inimesi mööda.
Üks asi on, kui inimene ei saa kontakte vähendada, sest ta ei saa näiteks teha kaugtööd. Teine asi on, kui ta ei taha midagi vähendada. Kas mõistlik käitumine on tõesti võimalik ainult siis, kui riik käsib, mitte ei palu või ei soovita? Kas peo saab ära jätta vaid siis, kui muidu tuleb politsei ja teeb trahvi ? See just ongi nüüd see koht, kus kõik “oma peaga” mõtlejad saavad näidata, kuidas neil see pea töötab.
Mul poeg töötab toitlustuses, seal on üldse juba täiesti skisofreeniline olukord.. https://www.facebook.com/restomeemid/videos/783888375556007
Ära on tüüdanud see tõesti juba, eriti jõuetuks teeb see kui ise püüad ja pead reeglitest kinni ja siis osad inimesed sülitavad piirangutele ja sa näed et esiteks nendega midagi ei juhtu ja teiseks midagi ka ei muutu.. Need piirangud ja koroonaga võitlemine on meil nagu koera saba jupphaaval maha raiumine nagu kunagi öeldi.. Teeks kaks nädalat täielikku lockdowni ja asi oleks korras.
No kui saun poole trenni pealt kinni pandi, siis pole süüdi piirangud, mis hakkavad kehtima esmaspäevast, vaid ikka midagi muud. Kas liialdas su tuttav või oli ujulas mõni liigagar töötaja?
Need praegused piirangud ei töötagi ju just sinusiguste inimeste pärast. Lähen sünnipäevale, siis pean oma sünnipäeva. 🤷♀️
Ilmselt liigagar töötaja, aga ma teda hukka ei mõista, sest ise lugesin ka neljapäeval, et nüüd võivad toidukohad lahti olla kuueni (sõbranna sünnipäev algab kell viis) ja naersin, et saame tunnikese vaid olla. Tegelikult jah 1.3 hakkab uus reegel kehtima.
aga mis on MINUSUGUNE INIMENE, kelle pärast piirangud ei tööta? Ei ole ma ühestki keelust üle astunud ega varem piiranguid naeruvääristanud, olen kandnud maski, kutsunud üles inimesi maski kandma, terve eelmise aasta oli praktiliselt kodus vaid oma perega, milline see MINUSUGUNE inimene on?
Näed see SINUSUGUNE, kes üks kord julges välja minna, kuigi kõik oli lubatud piirides. 😀
Ma imestan, et Marimell oma sünnipäevapeo pildid tänases päevas koos kõigi oma sõpradega üles riputas, tõesti imestan.
Kas tõesti on sealt nähtav midagi sellist, millest üks vastutustundlik inimene ei suuda loobuda? Äsja sünnitanud 38-aastane naine rebib mingil mehel särki seljast ja sõbrannad viskavad näppu ja vehivad ülemeelikult veiniklaasidega, hm.
Sünnipäev väikese seltskonnaga vahemikus 17-21 ei olnud ühegi piirangu järgi keelatud, pole seega midagi, mida peaks häbenema ja mida arvustama.
Ka “äsjasünnitanud” naine ei pea kodus vaid olema, mina käisin ka aastavahetuse peol mitmeks tunniks kui Ida oli vaid kahekuune, mõlemad jäime ellu. Ei ole maailm ju vaid must-valge, ka hetkel koroona ajal. Tartu Maratonil on juba neli nakatunut, praegused piirangud ja see, mis on lubatud, mis mitte hakkavad muutuma tragikoomiliseks. Jätkuvalt ma ei kutsu kedagi üles koroonat mitte tõsiselt võtma (pigem kutsun üles vaktsineerima kui kutsutakse!), aga hetkel olen seda meelt, et kas TÕESTI KARMID piirangud või mitte midagi.
Meesmeelelahutuse tollel peol jätan kommenteerimata:) Pole minu asi midagi öelda.
Kas negatiivsest minevikunäitest tuleks midagi õppida või peaks omalt poolt pidudega vinti juurde keerama (sest noh, teised tegid ju ka)? See oli mu küsimus.
Minu meelest käituvad paljud inimesed praeguses olukorras täiesti süüdimatult. Seetõttu olekski ehk vaja tõesti karme piiranguid vähemalt kuuks ajaks.
Ma isegi ei viitsi rohkem vastata. Lükkasin isegi oma 40. juubeli aprilli, aga see ei tâhenda, et ma enam jaksaks neid poolkinni-lahti reegleid tôsiselt vôtta, arvake minust mida tahate.
Mida sa maratoni näitega mõtled? Et kui nemad seal üksteist nakatasid, siis tuleks seda mujal ka teha?
Jah, just seda ma môtlen🤦♀️ mitte seda et see üritus lubati, kuigi vois juba eeldada, et sellest vôib saada.
Kas pole nii, et karmimaid piiranguid on nüüd vaja sellepärast, et leebematest juba ei peeta kinni. Noh nagu liikluskiirusega, nagunii kõik sõidavad sajaga, ehki lubatud on 90 km/h. Ehk et kui on karmimad piirangud, äkki siis järgitakse neid vähemalt pooles ulatuses. Sest kõigil on kõrini nagunii, aga sorri, kas valitsus on selles süüdi, et nakkuskordaja ei vähene ja haiglad täis saavad. Ikka inimesed, kes ei suuda üksteisega mitte kohtuda ja ninapidi koos olla.
Kummastav on, et kui pooled (liialdatud, muidugi) piirangutest kinni ei pea, siis teine pool arvab, et siis ei pea keegi ennast piirama, sest – miks mina pean! ei peagi, aga võiks küll, ise aru saada, mis teeb olukorra paremaks ja mis mitte. Vähemalt ennast kaitsta juhusliku nakkuse eest, sest kas oled 100% kindel, et selle kergelt läbi põed? Mina näiteks ei ole, ehki häid näiteoid on nii siin kui seal tuttavate hulgas olemas. Samamoodi ka karmimaid juhtumeid. Lollus?
“Sünnipäev väikese seltskonnaga vahemikus 17-21 ei olnud ühegi piirangu järgi keelatud”, ma arvan, et sellest tegelikult see tänane probleem alguse on saanudki.
aga on tungivalt soovitatud praeguses oludes mitte pidusid pidada ja kanda maske.
Ja ma panengi kokku selle äsja sünnitanu ning meelelahutuse, mitte, et äsja sünnitanu ei võiks kodunt välja minna.
Tsiteerides Kersti Kaljulaidi: “”Eks meil on keelud ja meil on soovitused ja keelde selgelt rikkuda ei tohi. Soovituste sees, niipalju, kui meil neid vabadusi alles on olnud, me oleme kõik vastavalt omaenda riskimaatriksile ja sellele, mis on meile oluline, neid riske püüdnud hinnata ja vastavalt ka käituda. Ma olen käitunud nende soovituste sees, hinnanud olukord, mitte võtnud kõrgemat riski. “
Tegelikult on ikka algusest peale räägitud, et meil tuleb mõelda mitte ainult endale, vaid ka inimestele enda ümber. Muidu oleks kõik meetmed mõttetud. Sa ei arva ju, et kuna sina tõenäoliselt põed kergelt, siis see on kõik, mida peaksid arvestama? Kui sinuga seotud ahelas (näiteks sünnipäevapeol olnud inimeste kaudu) nakatub mõni diabeetik või nõrgem pensionieelik ja sureb ära, või nakatub mõni tugev sportlik tüüp, kelle immuunsüsteem üle reageerib ja kes kukub seetõttu intensiivi masinate alla, kas see on paratamatus?
Tean inimesi, kes just nii mõtlevadki. Loodan, et sina mitte. Ja arvan, et ka president ei mõelnud riskimaatriksi jutuga nii.
Kuule lôpeta ära, eks. Ma olen blogis palju koroonast ja oma arvamusest koroona suhtes kirjutanud. Ma ei hakka kordama. Vabariigi aastapaeval käisin vanaemal külas maskiga. Just in case.
Oleks ka väga imelik, kui oleksid külastanud vanaema ilma maskita. Arvestades nii praeguseid koroonanäitajaid kui neid pidusid.
Jajah, neid pidusid arvestades tôesti. Ma ei tea, kuidas sellest postitusest joudsime tôdemuseni, et ma torman reegleid jalgimata peolt peole 🤦♀️ samal ajal kui kümnete tuhandetega influentser kutsub inimesi üles mitte vaktsineerima ja raagib, et ei deso käsi, kanna maski ja koroonat saab ravida c-vitamiini ja hingamisega 🤦♀️🤦♀️🤦♀️
Sellised asjad on juba kuritegelikud ja nendega peaks tegelema politsei. Iseasi, kas seadused lubavad midagi ette võtta. Aga tänases Postimehes on mingi lugu nendest influentseri “meditsiininippidest”, kus arstid tausta selgitavad.
Mulle on muidugi veits arusaamatu, miks end sellise näitega võrdled.
Arusaamatu siis arusaamatu 🤷♀️
Kas Covidi seisukohast on muidu oluline välja tuua, et olime koos ainult 4 tundi, kas sellest lähtuvalt on vahet, kas olla koos 2 tundi, 4 tundi või 8 tundi?
Just nimelt? Kas on vahet, kas restoran suleb uksed kell kolm või kell kuus või kell üheksa? Saad ju isegi aru, et ongi absurdne, et neli tundi on lubatud koos olla, aga viis tundi enam mitte? ja jätkuvalt vastan sulle Kersti Kaljulaidi sõnadega “käitume vastavalt omaenda riskimaatriksile” .
Olukord on skisofreeniline nagu siin keegi juba välja tõi!
Ma näen küll vahet, kas restoran sulgeb uksed kell 3, 5 või 9. täiskasvanud inimesena on ikkagi emotsionaalselt vahe, kas pidada pidu lõuna ajal või siis õhtuti. minna sõpradega välja istuma kl 14 või kell 21.
ma muide ei pea ka olukorda skisofreeniliseks. ega arva ka, et olukorras on süüdi eeskätt valitsus, kes kas on või pole piirangutega hiljaks jäänud. selle olukorra tekitavad ikka inimesed ise, kes hindavad olukorda lähtuvalt oma maatriksist ning “‘õigustavad” siis vajadusel, et polnud ju keelatud.
Me võime siin vaidlema ja eriarvamusele jäädagi. Ka mina ei arva, et eeskätt on (olnud) süüdi valitsus (eeldan, et oled mu blogi lugenud ja tead, mida ma arvan maskivastastest ja vanenõuteoreetikutest ning et olen kodus püsinud), AGA kui leebed piirangud ei toiminud, inimestel on kõrini (sh ka kodukontoritest ja distantsõppest), siis hetkel ütlen küll, et valitsus seadku karmid piirangud, mitte soovitused. Ja mulle ei pea kraesse hüppama selle maatriksi ja õigustamisega, selle suhtumisega on meie president, kes peaks eeskujuks olema. Kui isegi president ei suuda oma suusapuhkust ära hoida, siis mida sa minusugusest rumalast inimesest ootad ja eeldad veel;)
Siiski ma jätkuvalt deson käsi ja olen maskiga poes, ostukeskustest ja suurtest rahvahulkadest hoian juba aasta eemal, oma juubelipeo lükkasin aprilli kui koroonat enam ei ole, ma ei arva, et värske õhk ja c-vitamiin ja reisimine koroonat ravib, kuid hetkel julgen küll kahelda kas wifi ära keelamine ostukeskustes on just see meede, mis noorte kogunemised (uued puhangud) ära hoiab.
Eveliis, ma tegelikult usun ja olen ka lugenud, et sa suures plaanid oled loomulikult vastutustundlikult käitunud, aga tänaseks väsinu, nagu me kõik.
lihtsalt vaata, kui me midagi väga tahame, nt sinna sünnale minna, siis me leiame ka õigustuse ja saame kole kurjaks, kui siis keegi julgeb turja hakata.
Ja kui sa nüüd endale ikkagi otsa vaatad, siis seal osaledes, kas see oli ikkagi mõistlik ja kas sa ei käitunud seda tehes mitte lähtuvalt oma risikimaatriksist, vaid läksid lihtsalt riskile välja?, sest no nõrkushetk ja väsimus ja tunne, et mina, kes ma püüan reegleid ja soovitusi täita olen ringi vaadates sageli justkui lihtsalt rumal, mis on tegelikult ju inimlikult arusaadav.
Ma ei saa absoluutselt kurjaks ega otsi ka õigustusi, vaidlen siin sinuga vaidlemise pärast pigem.
Postitus oli ajendatud tuttava tragikoomilisest FB postitusest ja sellest, et ma ei mõista tegelikult seda poolkinni-poollahti olukorda.
Mina olen nõus sellega, et olgu siis kõik või mitte midagi. See praegune tsirkus ei vii meid mitte kuhugi. Pigem tuleb selle tsirkuse tulemusena järjest rohkem neid, kes piirangutele käega löövad. Mina enam ammu ei jõua järge pidada, millised kohad nüüd SEL nädalal võivad või ei või lahti olla või mis kellani, kus mis tingimused kehtivad jne.
Riigipoolne kommunikatsioon on mingi ebamäärane häma – nakatunute arvud löövad võrreldes eelmise kevadega ikka väga suuri rekordeid ja valitsus mämmutab midagi “peame vist veel veidi piirama, aga me veel arutame ja vaatame seda asja.” Ja sellele siis järgneb, et “sellest nädalast on need-ja-need kohad selles-ja-tolles maakonnas kinni” ja “järgmisest nädalast on need-ja-tood kohad lubatud selle-ja-tolle kellani.”
Reisimisele kehtestame karmid piirangud ja nõuded, aga samal ajal ei keela koolivaheajareise (ootame huviga koolivaheaja-järgseid uusi koroonakoldeid). Reisil käinud peaksid nagu reisilt naastes koju karantiini jääma, aga mitte keegi seda kusagil ei kontrolli. Seega tehakse võsukesele selgeks, et “koolis mitte üks piuks reisil käimisest” ja “käisin vanaema suvilas kevadise päikese käes, sealt sain päevituse” ja siis teeb valitsus suured silmad “Oi, kuidas see koroona nüüd jälle koolidesse sai? Äkki paneme x-ja-y maakonna koolid mingiks ajaks kinni. Aga mitte KÕIK klassid, vaid ainult natuke ja roteeruma või…no me täpselt ei tea veel, aga paneme midagi kuskil mingiks ajaks kinni. Natuke. Vist.”
Minu jaoks ka lihtne ja loogiline – võtke õppust eelmisest kevadest ja pange terve riik 2-4 nädalaks täiesti lukku. Lahti jäävad toidupoed ja apteegid, range maskikandmise kontroll ja reaalsed karistused reeglite eirajatele. Siis saab tõesti rahva poole pöörduda ja öelda, et “pingutame need 2 kuud veel.” Muudel “pehmetel meetmetel” ei ole praeguses olukorras mõtet.
Julgus on see, mida hetkel otsustajatel napib. Ühes Lähis-Ida riigis pannakse kõigile riiki saabujatele ümber käe – võru 10 päevaks (või oli 14 päeva), st kontrollitakse liikumist. Pead olema selle aja isolatsioonis kohas, mille oled riiki sisenemisel deklareerinud. Režiimi rikkujaid karistatakse karmilt. Nii lihtne see ongi. Valik on inimesel, kas reisib sellesse riiki või mitte, ent riik teeb omaltpoolt kõik võimaliku, et oma elanike kaitsta.
Hetkel see, mis erinevates koolides toimub, kus klassis on 1-2 salaja “reisil” käinut, kes siis paar päeva hiljem osutuvad positiivseteks ja käivad veel kergete haigusnähtudega koolis! Tulemus – kogu klass koduõppel.
Eksperimendi korras prooviks – kui terve riik 2 nädalaks lukku – kas numbrid vähenevad või mitte.
Üks moment, mis häirib on see, et kui erasektor peab tõmbama koomale, on sunnitud töötajaid vähendama, siis riigiametites jätkub töö endise hooga – siinkohal võiks riik mõelda, kust tuleb see raha, mis palkadena välja makstakse?
Sinusuguse all pidasin silmas, et kõigepealt marimelli sünnipäev (ühed inimesed koos + strippar, kes ilmselt eile/üleeile käis ka kuskil ilma maskita sünnipäeval), järgmisel nädalal sinu sünnipäev ja järgmine seltskond ehk siis kohtud paljude erinevate inimestega, kui mu mõttest aru saad. Ehk siis tomub paljude inimeste ja pisikute segunemine.
Kui lugesid kommentaare, siis mina lûkkasin oma sunnipaeva edasi aprilli;)
Et tuleks kehtestada üliranged piirangud kohtades, kus nakatumise tõenäosus on üsna väike (hea ventilatsiooniga kaubanduskeskus) lihtsalt selleks, et TÄISKASVANUD INIMENE saaks aru, et olukord on läinud tõsiseks ning võtaks ennast kokku olukordades, kus nakatumine on üsna suur (nagu korteripeod)? Kui eelmine kevad välja arvata, pole ju Eestis mingeid piiranguid õieti olnudki, millest see tohutu väsimus? Isiklikult olen väga hinnanud neid leebeid piiranguid, siseruumis sporditegemise võimalusi jne, “vastutasuks” ei ole pidanud paljuks igasugused suuremad peod hetkel pausile panna. Aga skisofreeniline moment on olemas küll, muuseumid on samuti hea ventilatsiooniga avarad ruumid, need oleks pidanud samamoodi lahti jääma ning see otsus on tõesti arusaamatu.
Elan UKs, kus mingil määral on piirangud kestnud eelmise aasta märtsist. Jah suvel olid leebemad, aga siiski vägagi tuntavad piirangud (6 inimest vaid korraga grupis jne). Praegune lockdown on kestnud 2 kuud juba. Minu töö saab kõige varem jätkuda 17. mail.
Kas ma olen reegleid rikkunud selle aja jooksul? Loomulikult. Nt ei tohiks ma autoga sõita paar kilomeetrit, et minna natuke teise kohta jalutama/matkama, aga näe, paar korda olen ikka sõitnud. Suvel käisin ka tosina sõbraga telkimas ja matkamas, mis idee poolest oli reeglite vastane, aga ma tegin oma riski analüüsi ja see tasus ära. Isegi olen kallistanud sõpru, mis on tegelikult reeglite vastane. Aga pubis nt pole käinud ma juba üle aasta, ka siis kui need avatud olid, sest see on minu jaoks mõttetu risk. Kas ma olen väsinud? Loomulikult. Aga pigem kannatan nüüd ja loodan lubatud valgusele tunneli lõpus.
Talvel 2 kuud Eestis olles minimaalsete piirangutega pigem oli minu jaoks raskem ja ma tundsin riski rohkem ja seda just selle pärast, et ega inimesed ikka suuresti vabatahtlikult soovitusi ei järgi. Ja nii ma põgenesingi tagasi lockdowni. Vähemalt ei tunne ma end veidrikuna, et üritan suuresti ikkagi reegleid ja soovitusi jälgida.
Eesti elu on ikka väga lahti seni olnud. Aga toon ühe lihtsa näite, miks selline ma korra riskin, alt veab. Üks väike Saaremaa kirikukoor tegi proovi, kuigi koorilaul oli keelatud. Tulemuseks korralik kolle, mis jõudis mitmesse kooli üle saare. Nüüd on Saaremaa suur puhang. Eks nemadki uskusid, et ega midagi juhtu.