Ida liivakastist tegime peenra. Ta ei ole seal tegelikult kunagi mänginud ja nii seisab see niikuinii kasutult ja poolkoledalt keset hoovi, nüüd tahtis Ida sinna kõike võimalikku külvata ja jumala eest. Olgu selleks siis arbuus, mais, porgand, petersell või midagi muud. Ma isegi enam ei mäleta, mis täpselt sinna Tootsi peenrasse maha pandud sai. Ongi põnevam jälgida, kas midagi (ja mis!) kasvama hakkab. 

Kuna tänaseks midagi veel kasvama ei olnud läinud – ei tea, kust Ida oma kärsituse pärinud on – otsustas Ida peenramaad natuke veel tuunida. Sai isegi täitsa vahva. Ja veelkord, igatahes parem ja vahvam kui see poolkole liivakast. 

https://www.instagram.com/p/B_clJFCJK6g/

Ma tean küll, et kõik käivad Paldiskis karulauku korjamas, aga ma ise ei olnud sinna kunagi varem jõudnud. Ega seekord ka plaanis ei olnud, aga sõbranna ütles, et kui Paldiskis juba oleme, et mingu me siis korjaku karulauku ka, et Paldiski metsad upuvad selle all. Mulle tuli Leetse poole keerates kohe Merje postitus, kus ta kirjutas, et läksid kellegi eramaale lauku korjama, meelde ja kartsin, et pärast teen sama vea. Üldse ei oleks tahtnud kellegi koduhoovi sattuda, seda enam, et mul niikuinii on selleaastane karulaugu pesto juba sügavkülma ära tehtud. Õnneks ei olnud võimalik kogemata kellegi eramaale eksida. Ta oli kogu oma maalapi lindiga ära eraldanud. Eriti meeldis mulle silt, kus oli kirjas “Eramaa. Karulauk 500m edasi”. Sõitsime edasi ja tõesti umbes 500m kaugemal oli karulaugu-paradiis. Rahvast oli seal omajagu, aga mets nii suur ja paksult ikka karulauku täis, nii et ikka oli võimalik üksinda oma väike pundike kaasa korjata. 

Päisepildilt näete, et avastasin ka meie aias kasvava karulaugu. Mõtlesin endamisi muiates, et huvitav, kas mingil hetkel on ka nii, et joome rahulikult hommikukohvi ja inimesed hakkavad aeda sisse marssima, et karulauku korjata. Meil ka pole aeda. Kuigi selleks ajaks kui siia karulaugupõld kasvab, on vist aed siiski olemas. Juba praegu on ju postid juba pandud. Ahh kui ma vaid oskaks, paneks võrgu ära ja üllataks Marekit. Näitaks talle, millega ma hakkama saan. Ilus unistus. 

Mu saumikser oli küll otsi andmas uhmerdamise peale, aga valmis see pesto sai. Seekord kitsejuustuga. Väga soovitan proovida, just ka Andri-Peedo kitsejuustuga. See on ikka nii hea, et mul korraks oli hirm, et isegi Ida kiidab selle heaks. Ei kiitnud. Tal on praegu käsil “ei söö mitte midagi”-faas. Aga jumal see maitse oli hea! Ma eile muud ei söönudki kui pestot ja sai. Pestokiht sama paks kui saiaviil ise.

Mõned maitsetaimed said veidi korrapärasemalt ka kastidesse istutatud, kuid hiljem sain teada, et ka siia on Ida juba varasemast peitnud nii redise kui kõrvitsaseemneid. No eks näis, mis siitki kasvama hakkab. 

Käisime Horteses, et rohkem erinevaid taimi ja lilli osta, aga ausalt – ma ei raatsinud. Megakallid ju! Kas keegi teab, kust saaks soodsamalt igasugu maitsetaimi ja juurikaid? Ma ei taha üldse end ogaraks maksta, sest no mõelge ise – mul on valmimas viis (!) 3x2m suuruseid peenrakaste.