Oli kunagi selline saade. Ma oleks sinna kummalise osasse oma kiiksudega sobinud ilmselt. Viimati kui ripsmetehniku juures käisin, siis ta ütles, et kuule need on ikka nii napakad kiiksud, et pead nendest kirjutama. Ma siis kirjutan.
- Seda te juba teate, et ma ei kanna sokke. Ei ole harv juhus, et ma panen palja jala ka talvesaapa sisse, ent ma sunnin end sokke jalga panema, et inimesed mind imelikult ei vaataks kui ma palja jalaga kesest miinuskraade tuppa astun. Seda te teate ka, et mulle meeldivad vaid valged sokid, aga te ei tea võib olla veel seda, millisel määral. See on imelik. Olime õega reisil ja mul oli vaja sokke osta. Ära osta, ütles õde, ta just ostsis neli paari ja rohkem kui kahte pole vaja reisil olles. Okei. Sain kaks paari sokke – helehallid ja tumehallid mustade mummudega. Tundsin neid jalga pannes vastumeelsust, kuid saapa sees ehk elan üle mõtlesin ma ning läksin hommikust sööma. Ma tundsin end terve selle aja ebamugavalt, sest ma teadsin, et mul on jalas valet värvi sokid ja need häirisid mind. Ma ei saanud nendega olla. Peale hommikusööki eemaldasin ma koheselt jalast valet värvi sokid ning eelistasin palja jala saapa sisse pista. Palju parem oli kohe!
- Tankides püüan ma alati tankida täissumma, st et summa lõppeks 00-ga, või siis lihtsalt 0-ga, 25.00, 22.50, 38.00, 42.60…Kui see ei õnnestu, püüan ma tabada sarnaseid numbreid 21.21, 33.33 või võtta kütust TÄPSELT 15, 20, 27 liitrit.
- Ma ei joo pudelitest kunagi ära viimast tilka vett. Kui kapis on valida kahe pudeli vahel – kinnine ja teine, milles alla veerandi vett, siis valin ma kinnise. Mulle ei meeldi seisnud lahtunud karboniseeritud vesi.
- Ma panen selle peaaegu tühja veepudeli külmkappi tagasi.
- Ma ei tea mitte kunagi, millal mu päevad hakkavad, mul puudub igasugune ülevaade. Ses mõttes, et ma tean, et need on iga kuu ja kui ma vaevuks natukene mõtlema, siis ma teaks ka, kuna neid oodata on, aga ometigi tulevad päevad mulle igal kuul üllatusena.
- Mul on vaid üks käekell, mis näitab õiget aega. Teistel kõikidel on patareid tühjad. Kui te arvate, et ma neid sellest hoolimata ei kanna, siis te eksite. Kui riietuse juurde sobib, siis muidugi. Kellassepa juurde minek tundub aga liigne vaev.
- Reisilt tulles ei paki ma kunagi kohvrit kohe lahti. Esmalt seisab see mõned päevad kuni nädal välisukse juures, siis tassin ma selle garderoobi lähedale, et saaksin sealt välja võtta asju, mida vaja on, siis panen ma ta jalust ära garderoobi, võtan välja musta pesu ja mõni kord seisab kohver seal kuni uue reisini. Hetkelgi seisab garderoobis kohver, isegi lahti pakitud, aga liiga keeruline on seda oma kohale teisele korrusele viia. Reisist on möödas kaks nädalat.
Mul on ka veel rida muid kiikse alates sellest, et toitu tuleb külmakapis riiulile/ nõudepesumasinasse nõusid võrdselt panna kuni selleni, et mu lillevaasid ja küünlajalad peavad laual olema teatud kindlates (minu jaoks õigetes) kohtades, aga need tunduvad sellised tavalisemad juba.
Kuidas teie kiiksudega on?
Päevade jaoks on super äpp flow.
Hahaa…selle päevade teemaga on mul sama lugu 😀 iga kord saan mehelt, et kuidas ma jälle ei teadnud ette. No ma lihtsalt ei viitsi oma pead vaevata selle teemaga, muidki ja huvitavamaid asju on kuhjaga.
Sama, piisavalt muud infot ja pooooooole huvitavamaid asju, mida meeles pidada. Pealegi sellest ei sõltu suurt midagi, et peaks isegi meeles pidama. Noh välja arvatud see, et üsna tihti ei ole mul kodus vajalikke vahendeid selle ootamatusega hakkama saamiseks:D
Oleneb… Aga mina näiteks ei kujuta jälle ette, et läheks nt spaapuhkusele sel ajal… Või bronniks just selle mõnusa ja eriti glamuurse nädalavahetuse mehega sellesse aega… Spaad ja hotellid ja masaaažid ja värgid… Ma tegelt suht õudusega mõtlen sellele, kuidas teised naised päevade ajal basseinides käivad, sest nad ju teevad seda.. Üritan ignoreerida seda mõtet, aga ise seda ei suuda teha… Seega mulle küll meeldib teada ja ma teadlikult ei planeeri sellele ajale veeüritusi 😀
Nojah tõsi, on ka selliseid ebameeldivusi tekkinud, et on sattunud puhkus spaas just sellele perioodile, aga ma siis ka ei mõtle üle. Lihtsalt bassein jääb kasutamata (ei suudaks, väkkkkk) ja püüan siis mingeid muid spaamõnusid nautida
Ma ei saa enne sööma hakata, kui mustad nõud pole ära pestud või masinasse pandud. Lihtsalt, ei tohi silma all olla. Ja kui ma juhtumisi näen, et lapsed on mänguasjad ka laiali jätnud, tuleb need ka ära koristada. Siis saab sööma hakata.
Tankimisel mul ka sama, kas täisarv summa või liitreid ( ja siis kassas läheb sooduskaardiga see arvestus vussi).
Eks neid kiiksusid ole veelgi 🙂
Issand kui hea, et keegi veel nii tangib nagu mina:D
Selle sooduskaardi vussiajamise vastu aitab see, kui maksta tankuris. Aga see täpse summa tagaajamine on tuttav küll. Kui kogemata ei saa pihta, siis törtsutad niikaua, kuni õige summa või liitrid saab.
Ma olen leppinud ka, et sobib 15,15, 21,21, 33,33 kui väga pihta ei saa täisnumbrile
Minul on kelladega seoses just vastupidi – kui avastan kuskilt seisva kella (nt sahtlist mehe oma), viin selle võimalikult ruttu kellassepa juurde. Seisev kell seostub mulle miskipärast paigalseisu ja energiapuudusega, nii et kui patareid vahetatud, on kohe hea tunne – nüüd sai jälle mingid protsessid kännu tagant lahti ja varsti hakkab häid asju juhtuma. Selline veider ebausk.
Nii huvitav ebausk:) Ebausk on mu teine nimi, aga kellad…no mine tea, vbla korjan selle ka nüüd siit üles. Musta kassi pärast olen ma näiteks ringiga sõitnud koju või siis oodanud, et keegi teine sõidab enne
Mida? 😀 see päevade värk tundub mulle veider, sest ma ise hakkasin teismelisena kohe hoolikalt neid kalendermärkmikusse kirja panema. Nüüd on mul mingi kiisuga äpp (#adulting),kes mulle kaks päeva varem meelde tuletab, miks ma siuke cranky bitch olen.
Aga minu suurim kiiks on teejoomine. Ma ise ei teadnud seda, kuni juba teine inimene, kellega ma koos elasin, selle peale hullus. Ma nimelt ei joo kunagi teed lõpuni. Lihtsalt ei joo. Mingi maani joon ja siis jääb jahtunud tilk põhja, mida ma enam ei taha. Teed ei joo ma ka kunagi kuumalt, vaid panen natuke külma vett peale. Kunagi oli tee tegemine nii tähtis, et ma tegin selle alati hommikul valmis, aga kui kiire oli, ei jõudnud ära juua. Siis ma tulin õhtul ja kallasin sinna kuuma vee peale ja jõin edasi. Kuna ma joon alati oma kindlast tassist sama rutiini järgi, ei arvanud ma, et ma kuidagi teisi sellega segada saaks. Tuleb välja aga, et minu müstiline teetass on nii arusaamatu, et inimesed lähevad närvi 😀
Ma pean ka endale mingi äpi vbla tõmbama, siis leian ka põhjenduse ja selgituse, miks ma mõnikord tahaks justkui pea otsast hammustada inimestel… Tihti on päeva pärast see ahhaaaa-efekt, et selle pärast ma siis olingi selline bitch:D
A muide teed ja kohvi ei joo ma ka lõpuni. ALATI jääb sinna tassipõhja üks tilk. Ja kuna ma ka kohvi kuumalt ei joo, siis väga tihti teen ka hommikul valmis, aga ei jõua joodud, sest liiga kiirelt saan oma kondid kokku ja kohv ikka kuum. Ütleme nii, et Marekile ka ei meeldi mu tee/kohvi lõpud ning pidevalt laual seisvad tassid, mis täis külma kohvi.
1)sokke ma ka ei kanna! Ema mul hakkab minestama pea igakord kui näeb mind hilissügisel paljas jalg kinnise kinga sees. No ma ju autoga?!
Või talvel külla minnes on mul saabastes paljas jalg😆.
2) Mul hetkel ainult 1 kell, millel patareid töötavad ja õige aeg on. Teistel neljal on keeramata jäänud või siis patareid tühjad. Uuups
3)Tee ja kohvi jätan alati järgi veerandi võrra.
4)Päevi ei jälgi. Viimati siis kui last planeerisime.
5)Autokell peab 5-6 minutit ees olema. Abikaasa pani ükskord õigeks ja jumal, kus ma flippisin ära.
Mul neid kindlasti veel mitu tükki.
Ma ei suuda süüa tegema hakata, kui kraanikauss on nõusid täis või kui tööpind mingite asjadega kaetud. Näiteks praegu, ma peaks tegelt kokkama, aga mõte sellest, et esimese asjana pean hakkama nõusid küürima ja tööpinda korrastama, on pidanud Joosep oma lõunasööki juba 2h ootama… ma parema meelega loen blogisid ja surfan netis ringi 😀 #pahamina
Sokikiiksud on täpselt minu teema 🙂 Ma kannan ka ainult valgeid sokke ja kindlasti madala servaga. Kuigi need iial jalatsi seest välja ei paista ei tohi sokid olla muud kui valget värvi. Sportimiseks muidugi väga ebapraktiline, joostes läheb ikka liiva tossu sisse ja sokk määrdub kergemini, aga ma ei suuda muud värvi sokke kanda, niisiis valgendan ja viskan ära üpris kiiresti, kuna enam ei lähe puhtaks.
Pikad ja värvilised sokid on minu meelest jubedad st. kõigi teiste jalas võivad olla lahedad, aga mitte minu jalas.
Ja sokid peavad olema õhukesed- jalad küll pidevalt külmetavad, aga paksud sokid on nii ebamugavad.
Kleidi, seeliku või pükstega kannan muidugi sukkpükse sest nt. mustad viikarid ja valge sokk ei ole ka minu teema.
Oma koduses interjööris kannatan ma vaid kolme värvi- musta, valget ja halli. Alates käterättidest ja patjadest lõpetades küünalde, nõude, mööbli ja seintega- kõik peab olema must-valge-hall.
Päevasid tean ülitäpselt- ma vihkan taolisi ebameeldivaid üllatusi ja tahan alati valmis olla. Planeerin päevade järgi oma reise ja isegi pidusid, mida ma ise korraldan. Ma ei tunne end üldse hästi sel ajal, kuigi mul on vedanud- kolm päeva ja ainult pesukaitsetest piisab.
Kusjuures mul on sama asi, et teistele kõikidele sobivad värvilised, mustriga, pikad jms sokid. Marekil näiteks on kõik mingid kirjud edevad sokid ja talle sobivad. vaatan ja mõtlen, et vau kui cool, aga enda jalga ei kujutaks.
Kunagi ostsin endale muhu mustriga sokid. Mustad. Tundusid nii ilusad. Panin jalga vaid korra, sest ilmselgelt hakkas must mind jalas häirima.
Kodus käin ma kogu aeg paljajalu, kui just vääääga külm ei ole, siis panen villased sokid sussi asemel otsa, aga et saapa sisse paneks veel villase soki…väga harva tuleb ette.
Pingback: Kiiksudest – Manjana blogib
päevade ja tankimisega olen samal lainel 🙂 veel on kiiks, et õhtul ei vii prügi välja, magama ei lähe enne kui nõud on pestud ja välisuks veelkord üle katsutud (kas ikka on lukus), uksest ei lähe enne välja kui vaatan korra võtmeid peos (see on jäänud ajast kui oli snepperlukk), kui hommikul autos tuleb veel meelde midagi toast võtta siis enne väljumist vaatan peeglisse
Päevi üles ei märgi, ei ole siiani just eriti vajalik info olnud. Lapsed sain ka nö esimesel või teisel katsel ja muidu need päevad mu elu eriliselt ei mõjuta. Ei ole tujukam kui tavaliselt, valus kusagilt ei ole ja verd tuleb vähe. Täiesti ükskõik, kas on parajasti reis või spapuhkus, niiehknii kasutan ainult tampooni, sidet olen elus vaid paar korda kasutanud + pärast sünnitust. Vot see on rõve.
Ma olen tujukam küll, aga muus osas ei mingit vahet, ei pane ka neid väga tähelegi ja no kui satub puhkus v spaa samale ajale, siis jääb lihtsalt bassein ära. Pole hull kaotus
Mis sa naistearstile ütled, kui ta küsib, millal viimased päevad olid?
Ma ka ei aja päevades järge, aga sümptomite järgi tunnen paar päeva enne kindlasti ära, millal algavad (igakuine kohustuslik punn näos ja hull tujulangus). Aga niimoodi ei suuda ma kunagi mäletada, et kas selle kuu päevad algasid siis 11ndal või 17ndal. Günekoloogid vaatavad mind alati nagu mingit Väga Hoolimatut Naist, sest neil on see stampküsimus (väga tobe) 😀
Ütlengi et eelmine kuu🙄 ja siis üritan meenutada, et no kuna umbes olid. Ja alati tunnen end ka nagu Väga Hoolimatu Naine😂
Väga tobe stampküsimus ?
Naistearstid küsivad seda põhjusega, mitte paljast uudishimust või soovist naisi kuupäevadega tüüdata. Sellest sõltuvad väga paljude uuringute adekvaatsus ja analüüside interpreteerimine ( ntks. teatud hormoonanalüüse antakse ainult kindlatel tsüklipäevadel ).
Töötades naistekliinikus näen igapäevaselt naisi, kes pööritavad silmi selle küsimuse peale nagu arst neilt raha või elundeid paluks. Lisaks hoiaks see teadmine kokku palju väärtuslikku vastuvõtuaega ( selle asemel, et nina telefonis või kalendris kuupäevi taga ajada )
* voodist väjudes alati esimese jalana panen põrandale parema jala.
* tangin samuti mõlemad numbrid samaks, ehk siis kas 56.56L või 83.83€.
*ei hakka kunagi enne sööma, kui köök on koristatud ja nõud kraanikausist masinasse pandud.
*seeliku/kleidiga kannan ainult sukki, elusees ei kanna sukkpükse, nii ebamugavad asjad minu jaoks.
*muusika volüüm peab olema paaris arv. Sain endale uueks autoks MB ja sellel ei näita volüümi numbritega 😀
*suvel lippan aeg-ajalt ringi ilma püksikuteta. Ja siis on nii veider, kui taas millalgi peab neid kandma.
*ei lisa toidule pipart, ei maitse kohe kuidagi.
Kindlasti on neid veel .. ma olen korralik veidrik 😀
*Kannan ainult valgeid sokke
*nii volüüminuppu kui tankurit kasutades jälgin, et oleks kas viiega või nulliga lõppev arv
*Ei talu määrdunud klaaspindu. Jõhker tung neid pidevalt pesta. Päris jama, sest elan pm akvaariumis koos 3 a., mehe, kassi ja koeraga…
*Pesen riideid pärast igakordset kandmist ja ei kanna üht riietuseset rohkem kui päeva.
*Ei söö eelmise päeva toitu, kui see pole just seljanka või plov.
*Alati on varbaküüned lakitud. Muidu on lihtsalt eba.
*Päevade arvestust ei pea. Naistearst on jube kuri.
*Lemmiklõhn on keldrilõhn – mullased kartulid jne. Käin tihti niisama keldris kaifimas. Kui nina ära harjub, siis korra õue ja tagasi. Keegi võiks selle pudelisse panna.
*Ma ei maitse kunagi toitu valmistamise ajal. Lihtsalt nii enesekindel 😀 Tglt pole vajadust olnud senini.
*Ma ei saa magada, kui ruum pole nagu koobas. Täiesti pime!
*Mu vererõhk on automaatselt 500 kui näen või kuulen kedagi matsutamas või lahtise suuga mälumas.
*Iga kord kui aevastan, loen kokku mitu korda. Siis loen mõttes salmi:”Üks hea, kaks paha, kolm kiri, neli raha”. Kui kaks korda aevastasin, siis sülitan kolm korda üle õla.
Talk about weirdos, eks.
Ma ka vihkan sokke..olen alati vihanud,ma ei suuda lihtsalt neid jalga panna.
Päevadega sama värk mis sul 😀 tean ainult, et kuu alguses on 😀
Siis minu kiiks veel suvel käin ilma alukateta, nii mõnus 😀
Aa telekat vaatan ilma hääleta 😀
Ma vaatan telekat peaaegu ilma hääleta ka😂
Ma kasutan viljakusmonitori ja seetõttu on võimalik isegi juba päeva täpsusega ette ennustada, millal platsis on, aga enne ka ei teadnud väga. Enam-vähem oli meeles, ent otseselt ei pööranud sellele tähelepanu. Kiiksuks ma seda isegi ei pea, polnud lihtsalt oluline sel hetkel.
Püüdsin siiski meenutada, et mis kiiksud mul on. Hetkel meenus näiteks see, et vett juues ma ei joo kunagi tassi/klaasi tühjaks, vaid kallan viimase tilga ära. Ühel hetkel teadvustasin seda ka ise ja mõnikord üritan mustrit murda, kui meelde tuleb. Teetassi ka tihti lõpuni ei joo, aga siis pigem asi selles, et liiga külm mu jaoks. Vot, see on ka vist kiiks, et mul on kindel kuumusaste, milline tee/kohv võib olla. Kui on külm, siis ma juua ei taha ja liiga kuuma obviously ei saa. Aa, veel. Kindel uinumispoos on mul ka. See on elu jooksul vahetunud, aga viimase aasta-kahe jooksul ei saa uinuda muidu kui konkreetses poosis. Kindlasti on veel midagi, aga ei meenu hetkel. Eks vanusega neid ikka lisandub.