Ma olen tihti mõelnud, miks blogijad oma lastest igasugu detaile jagavad ilma ühegi filtrita ja lausa uhkusega postitavad kui need midagi rumalat korda saadavad. Seinad ära mökerdavad, ennast täis joonistavad, riided kusagil seljast kisuvad, vaiba alla kakavad…. Teiste postitused riivavad silma, aga enda omad? Ehk siis. Korraliku sotsiaalmeedia-emana jagan ma ka ju Ida elu ja mõttemaailma teiega.
No näiteks pidin eile Ida kaasa võtma kosmeetiku juurde. Lugesin talle sõnad peale, et käitu kenasti ja kui kenasti käitud, siis ma ostan sulle jäätist. Ida vaatas mulle otsa ja ütles, et ta käitub hästi kui ma ostan jäätist JA värviraamatu.
Või siis sõitsime ratsutama ja selleks, et Ida magama ei jääks, püüdsin teda ärkvel hoida ja palusin tal teed vaadata. “Sa vaata, et mõni hobune metsast tee peale ette ei karga,” ütlesin talle, “mis siis küll saaks?” “Jaa, seda me küll ei taha, siis läheks hobune katki ja me peaksime ta täis pumpama uuesti,” vastas Ida.
Mu meelest on sellised seigad vaimukad, naljakad, armsad. Eks ma natukene muidugi kasutan oma last selles mõttes ära, et olen tema eest otsustanud, et on okei jagada tema elu teistega. Kirjutada kõigest. Beebiea raskustest, kasvuraskustest emana kuni nende (minu arvates) humoorikate dialoogideni. Pole ma ka kunagi mõelnud, et äkki Ida tööandja kunagi loeb, et krt, sa beebina ei maganud ja muutsid oma ema välimuselt kümme aastat vanemaks, et me ei saa sind tööle võtta, tundud liiga hull tüüp. Või et appikene, sa arvasid, et Prangli saar on välismaa, et krt ikka liiga rumal, et sind tööle võtta. Ühesõnaga ma olen alati arvanud, et jagan Idast asju, mille üle ta kunagi piinlikust ei peaks tundma.
SAMAS.
Viimasel ajal on mulle ette visanud päris mitu kakateemalist postitust. Need ei pannud mind (kaasa) naerma, et, et hahhaaaa, päris hea pullivend või isver kui naljakas, vaid nina kirtsutama. Esiteks no lihtsalt ma ei ole jalaga-perse-kook-näkku-naljade-tüüp ja teiseks, olen ma mõelnud, et miks, oo miks, üks ema selliste asjade üle koos sadade, tuhandete lugejatega naerab. Või miks inimesed kommentaarides kaasa kiidavad, et täitsa pekkis on jah naljakas. Mina ei tahaks oma lapse üle naerda.
AGA.
Ma ju naeran ka oma lapse üle? Täpsustan siis, et ma ei tahaks tema üle niimoodi naerda. Kuid ikkagi…need postitused ja minu suhtumine nendesse postitustesse pani mind mõtlema. Kas ma ei ole mitte kahepalgeline? Et ongi klassika, et pindu teiste silmas näen, aga palki enda omas mitte?
(Ja ei pea Perekool spekuleerima, et issand, kas tahab JÄLLE Mallukale ära panna. Ei taha ära panna kellelegi, aga Jane ja Malluka kakapostitustest on see postitus inspiratsiooni saanud küll. Mitte intriigikiskumise tagamõttega nagu arvata on, eksju, vaid lihtsalt ongi küsimus, et kus läheb piir. Mida on okei oma lastest jagada ja naljaks pidada ja mida mitte.)
Sa igavene intriigikiskuja 😀
Ei, tegelikult oli väga (y) postitus ja Ida lapsesuu on ikka nii tohutult armas, minu suutis igatahes naerma ajada 🙂
Intriigikiskuja on ju mu keskmine nimi, seda me juba teame😂
Ma arvan et vahet ei ole Millest blogija blogib seoses oma lastega,pole mingit vahet kas blogid ta väljaheitest või ilusast päevast pargis . Point on põhimóttes.Blogija võtab endale õiguse panna teise inimese elu (üldiselt koos nime ,piltide ja kõige muuga) tervele maailmale lugemiseks (ja kritiseerimiseks) ja mina ei näe selles loogikat .
Oma sõbrannast paneksid ilma tema loata pilte ,informatsiooni ,ta elukäiku kirja? Vaevalt . Vaevaöt et móni täiskasvanu seda soovikski .Ja miks peaks lapski seda soovima ? Oma lapse móistusega ei saa tema ju hetkel arugi et terve tema elu on ülejäänud maailmale üks suur open book .
Okei ,oletame et ta on tulevikus üli häppi oma ”kuulsuse” üle ,et nagu win win situation . Aga tema turvalisus ? Sinu blogi lugejana julgen väita et sul on üsna intriigirohke blogi .See omakorda tähendab vaid üht .Nii palju kui on kummardajaid on ka heitereid.Sellega võib tulevikus kaasneda mitmeid häirivaid seike ,millega Lapse turvalisus on küsimärgi all . Miks sa arvad et enamus ”päris staare” oma lapsi avalikkuse eest peidavad nii kuis saavad ?
Hiljuti oli üks rootsi kuulsaim ja armastatuim blogija lastega toidupoe parklas (olgu ära mainitud et oma laste nägu pole ta IIAL oma blogis näidanud) kui üks mees teda ründas ja autosse üritas tungida .Tänu jumalale jõudis ta oma borche uksed viimasel sekundil lukku panna ja minema kihutada . Arvatavasti oli tegu mingi lambika psühhost lugejaga ,keda tema juures miskit häiris ja tuli ”kätte maksma”.
Ma muidu seda oma arvamust sellel teemal peale Sulle suruda ei taha sest esiteks usun et see minu arvamus midagi ei muudaks ja teiseks leian et sul on väga huvitav blogi ja ei tahaks kedagi kritiseerida .
lihtsalt märkimisväärne tundus see tänane ”pada sóimab katelt” postitus .