Kui me Norrast tagasi kolisime oli minu jaoks mõnda aega nii harjumatu see, et kõik ostukeskused ja poed olid pühapäeviti avatud nagu oleks tegu tavalise tööpäevaga ning veel enamgi, et poed olid puhkepäeval rahvast täis. Reaalselt perekonniti tullakse pühapäeval poodi shoppama nagu see oleks kogu pere ühine meelelahutus või normaalne moodus vaba aja veetmiseks.
Minu jaoks on see nii veider. Ja ma ei räägi nendest olukordadest kui enne kooli või lasteaia algust on lapsele vaja minna ostma erinevaid vihikuid, pliiatseid, jalanõusid ja muud sellist värki. Ma räägin inimestest, kelle jaoks ostukeskustes käimine ongi vabaja veetmise viis. Istud pühapäeval perega kodus ja igavled ning selle asemel, et 1) teha koos kooki 2) mängida lauamängu 3) minna rabamatkale 4) minna koos loomaaeda 5) lugeda raamatut…ja nimekiri kogupere meelelahutustest jätkuks hommikuni, istud autosse ja sõidad perega ostukeskusesse. Miks? Palun selgitage mulle, miks seda tehakse?
Lapse jätad loomulikult kuhugi ostukeskuses asuvasse mängutuppa, sest tal hakkab ju muidu poes igav ja ta segab. Dafaq päriselt! Ma ei tea, kas mujal maailmas ka nii metsikult mängutubasid on ostukeskustes nagu meil Eestis, mulle ei ole väga silma hakanud, ent samas ma ei saa ka öelda, et ma eriline ostukeskuste külastaja oleksin. Kuidas on selline ostukeskuses hängimine, laps mängutoas ühine kogu pere vabaaja veetmise viis?
Pühapäeval sõitsin ma mööda Ülemiste keskusest ja parkla oli paksult autosid täis. Nagu igal pühapäeval. Oleks siis veel et oleks kole ilm olnud.
Müstika.
Ma ei saa ka hästi aru ostlemisest kui perepäevast. Muidugi, kui midagi konkreetselt vaja, siis olgu. Ent tundub, et tihtipeale minnaksegi niisama kolama, et ehk jääb midagi silma. Üldse ei taha kellegi ostuharjumisi kritiseerida aga kui lihtsalt igavusest minna, siis selle igavuse peletamiseks on ju palju vahvamaid viise. Siin on näiteks pühapäeviti tänavad tühjad – kõik veedavad perekeskis aega. Ja pühapäev ongi püha – pole lubatud ka muru niita, remonti teha või üldiselt mingit lärmi korraldada. Mulle meeldib.
Mulle on ka jäänud mulje, et just selle eesmärgiga kolama minnaksegi ostukeskustesse. Mu jaoks on see arusaamatu. Ka Norras on pühapäeviti tänavad tühjad, sest kõik veedavad perega koos aega. Nii mõnus! Ma mäletan, et kui ma 16-aastaselt Norra sattusin, siis ma ka vihkasin pühapäevi, sest ostukeskused olid kinni ja küik olid peredega ning mul oli lihtsalt nii paganama igav. Nüüd kui ma koos perega Norras elasin, olid sellised perepühapäevad, kus me nt rattaga sõitmas käisime, just need kõige mõnusamad.
Mallukas käis ju eile Ülemistes ja jättis ka oma lapse mängutuppa. Naljakas on lugeda juba seda blogi siin. Nii kui Mallukas millestki blogib hakkab Eveliis seda maha tegema.Kui palju kibedust ikka mahub inimese sisse- kõik kibedus. Aga oletame, et asi ei ole üldse Malluka maha tegemises vaid päris murega, siis ma täitsa siiralt usun, et kõik pered ei käi iga nädalavahetus shoppamas, vaid erinevad pered käivad eri nädalavahetusel. Aga peresid on meil siin eesti peal päris palju, elatustase on tõusnud jne. Pealegi see on iga pere enda otsustada millal nad sisseoste teevad. Kui võimalus on selleks loodud why not? Kõik pere ühistegemised ( metsas käimised, koogi küpsetamised, lauamänguõhtud, raamatut lugemised) ei pea koonduma pühapäeva peale, neid saab iga päev teha. Dafag
Tead sa kui kopp ees mul on sellest, et iga teema peab olema Mallukast. Miks? Alles hiljuti kirjutas Ebapärlikarp kaalu teemast, päevi hiljem kirjutas keegi kommentaariks, et miks jälle Mallukas hambus on (aja hiljem palus vabandust, et oli valesti vaadanud, sest eeldas, et Triin kirjutas oma postituse PEALE mingit Malluka hala, mitte niisama kaalust ENNE). Ühesõnaga palun, armas inimene, selgita mulle, miks ma peaksin kibestumist täis olema ja mida ma kogu aeg nii väga kritiseerin peale iga Malluka postitust? Ma ise olen sellest rongist maha jäänud.
Mine vaata mu FB lehel arutelu sel teemal, pead vist kurbusest minestama, et teema ei ole sugugi Mallukast.
Mul näiteks on tunne, et Mallukas üritab hoopis iga asjaga ise Eveliisile vastanduda: mega ostuhullusega, arutult raha raiskamisega, samas kui Eveliis rõhub juba ammu kvaliteedile mitte kvantiteedile; jutuga kuidas paks on ilus olla, kuigi Eveliis on kirjutanud mitmeid ja mitmeid poste ka trennist ja oma kehast, kuidas ta tahaks ülekilodest vabaneda; Eveliis käib lapsega reisimas ja kaasab ta oma ellu, aga Mallukas viib ta lihtsalt jalust ära; Eveliis tuunib terrassi ja aeda, kuid Mallukale vot meeldibki räämas a-sotsiaalsete stiilis segasummasuvila aed jne jne. Nii et huvitav, miks sa asju nii pidi näed? Mingi kinnisidee, Alice?
Kui meeleheitel sa inimesehakatis oled? Mallukas on elu, et pidevalt temast kirjutad? Kui sul tõesti muud tarka pähe ei tule, siis ehk ei ole blogimine sinu jaoks.
Ja mis sul laste mängutoas olemise vastu on? Mingi lapsepõlvetrauma? 😂 Kurb, kui nii kitsarinnalisi inimesi on. Maailmas on oi kui õudsaid ja murelikke kohti, v.a mängutubades hullavad lapsed. Cmon. Katsu oma pubekaiga offline’is üle elada ning siis tule tagasi millegi originaalse ja arukaga! 🤔😂 Häbi.
Mulle tundub, et Mallukas on sinu ja eelmise kommentaatori elu kui on vaja igas teemas näha Mallukat. See hakkab juba ebainimlikke ebajumaluse mõõtmeid võtma, et mingid inimesed ei saa temast üle ega ümber. Või on oma elu nii igav, et on vaja intriigi, mida püütakse leida ridade vahelt?
Mängutubadega ei saa mul mingit lapsepõlvetraumat olla, sest minu lapsepõlves ei olnud mängutubasid olemas. aga ma ei ole kunagi varjanud oma vastumeelsust mängutubade suhtes. Võimalik, et see on vaid eelarvamus, kuid minu arvates on naljakas, et ostukeskustes on mängutoad. Samamoodi ei saa ma tegelikult aru, miks inimesed valivad söömiseks restorani, mis asub ostukeskuses. Võib olla ongi minu kiiks, aga las ta olla. Ei pea alati kibestunud olema, et üks või teine asi ei meeldi.
Ja mis veel Mallukasse puutub, siis nii sulle kui teistele teadmiseks, siis mu meelest on ta väga tubli naine, kes on midagi nii suurt saavutanud Eesti blogimaastikul ja sellest endale korraliku sissetuleku ning töö teinud, mida ilmselt keegi teine samasuurelt ei saavuta isegi kui ninast veri väljas pingutada. Thumbs up ja päriselt! Kuid olles siiski ta endine sõber, julgen ma arvata, et ma tean, millest ma räägin kui kirjutasin, et tal oleks abi vaja. Kurb, et selles nähakse minu kibestumist ja õelust, aga mitte tegelikku probleemi.
Mängutoad suurtes kaubakeskustes on minu meelest väga mõistlik lahendus.
Näiteks kuhu peaks jätma oma lapsed üksikema või üksikisa kui on vaja pikem poetuur teha? Üksi saab selle kordades kiiremini tehtud ja lastel on ju mängutoas lõbus aega veeta. Kui enda poiss oli väike, valisin poed just selle järgi, et kuhu saan väikse lapse hoida ja mängima jätta. Isegi lapsele riided oli mugav osta- ostsid ära, läksid kiirelt kõiki väljavalitut mängutuppa selga proovima ja kui miski ei sobinud, sai minna kohe ja ümber vahetada 🙂 Minu poisile ei meeldinud küll poes käia, ei meeldi ka nüüd. Ja jonniva ja tüdinenud lapsega oli jube poes käia. Mängutoas läks tal aeg lennates 🙂 Ja kõik pered kindlasti ei veeta nädalavahetusi poes. Mina ei tea ühtegi peret, kes veedaks. Suurtesse keskustesse tullakse ju ka lähivaldadest ja ka maalt. Töö kõrvalt aga kaugemalt argiõhtul ei tule. Siis jääbki mulje, et on palju rahvast ja kõik on poes 🙂 Ja no kui juba oled tulnud nädala-, kooli-, reisiriiete vms. shopingut tegema, siis muidugi on väga mugav kohapeal süüa- ei hakka ju kompsudega veel eraldi restosse sõitma 🙂 Niiet rahu- kõik ei ole kolinud poodi ja usu, lapsed täitsa naudivad neid mängutubasid 🙂
Ma ei saa aru mis sul mängutubade vastu on? Juulis, kui oli pikalt kehvad ilmad, kasutasin isegi korra hea meelega seda varianti. No kaua sa jõuad samu mänge päevast päeva toas mängida, korteris elades ei saa ka eriti ringi joosta, et energiat kulutada. Seega, läksime mängutuppa! Oli mul lõbus ja oli ka lapsel vahva vaheldus. Mul pole ka veel nii suur laps, et minna kinno filmi vaatama või a’la Mänguasjamuuseumi.
Muidugi ei viiks ma last mängutuppa kunagi ilusa ilmaga. Neid meil niigi vähe ja D-vitamiini doos tuleb ju kusagilt ikka kätte saada 🙂
Ma saan aru, et lastele mängutoad meeldivad ja ma olen ka nendes käinud, aga ma lihtsalt ise ei fänna neid. Ja mu jaoks tõesti ongi arusaamatu kui ilusa ilmaga lapsed mängutoas on.
Kuule mina suhteliselt neutraalse lugejana saan ka aru, et sa selgelt vihjasid Mallukale! Käsi südamel ei teinud seda? 😀 näha igas postituses Mallukat? Raske mitte näha kui ta just viis lapse ostukeskuse mängutuppa ja kirjutas sellest. Suht ajuvaba on kohe peale seda sellist postitust kirjutada ja nendele kes paralleele märkavad vastata, et ärge nähke igal pool Mallukat 😀 ära siis kirjuta igast ta tegemisest oma blogis ja salvavalt 🙂 läks poliitikasse – tuli postituses vihje “istusime jõime veini ja arutasime milline oleks elu kui iga üks saaks tugiisikut/lapsehoidjat kasutada”. Kas selles postituses polnud vihje Malluka tegemistele? Mallukas tegi täispeaga mingi live – tuli postitus kuidas sõbrad ei tohiks alkoholikut toetada ja peaksid abi pakkuma. Kas ei olnud vihje Mallukale? Ja nüüd see 😀
Aga teemasse nii palju, et millal krt peaks siis E-R tööl käiv lapsevanem poes käima?! Õhtuti laps väsinud, ise väsinud…tahamegi siis pereaega, toitu ja seltskonda kodus nautida! Sina ja nii mõnigi kodune ema ei pruugigi sellest aru aga kui töölt tuled koju kell 18 siis tõesti muud aega ei ole kui nädalavahetus. Selge see, et enne kooliaasta algust ongi shopamist veidi enam 😉
Laiv video peale tehtud postitus ei olnud vihje Mallukale, vaid otse postitus suunatud talle ja ta sõpradele. Muude Malluka tegemistega ma end kursis ei hoia, poliitika minemist/mitte minemist koos oma valimisloganiga oli raske mitte märgata, sest seda uudist tuli uksest ja aknast. Aga üldiselt tõesti, kopp on ees et oma iga sõna peab kontrollima, igaks juhuks😊
Tegelikult peaksid mõlemad osapooled kontrollima! Ma ei kirjuta seda selleks, et mu arvamus oleks just kui sina ei tohi vihjata ja blogida temast aga tema võib! Ei! Ka tema peaks vähem musta pesu pesema avalikult eks me kõik saame ka tema postitustes aru, kelleleta vihjab kui räägib endisest sõbrannast jne. Aga vaata seda ka veidi positiivsemalt ja laiemalt – ju lugejad saavad aru, kellele see “miks sa temast taas kirjutad, ära pese musta pesu avalikult jne” lõpuks mõjub ja kes ei saa sellest nagunii aru, et pole pointi isegi “riielda” 😉 lihtsalt sa tõesti kajastad tema tegemisi ja äpardusi oma blogis palju. Kas või need mu väljatoodud teemad. Kelle muu blogija kohta sa oled kirjutanud viimati? Ega ei ole ju? Oleks siis nii, et sul ongi tugev arvamusblogi ja sa kirjutad ka teistest blogijatest ja avaldad ka teiste kohta nii palju arvamust…avaldas ka nt Marimell suhteliselt “kommneteerimist väärt” poliitika postitust, Almersi neiul toimus samasugune “lasteaed” kuskil facebooki emmede grupis, Miiu pani ka vahepeal blogi kinni, sest kõik otsisid miks ta ikka ei sobi avaldama arvamust ühel või teisel teemal jne jne jne teised teevad ka aga siit leiab kajastust ikka ja ainult M. Siis nagu märgataksegi või nii 😃😆
Ma mõtlesin sellele teemale “pühapäeval poodides” veel ja no ma ikka olen nõus enne pühapäeval või laupäeval poest läbi hüppata kui nädala sees. Nädala sees peale tööpäeva jõuame koju 18 kui me veel poodi läheksime polekski meil õhtust pereaega, mida me tegelikult väga hindame ja vajame. Kui ma nädalavahetusel lähen sisseoste tegema tean, et ülejäänud päeva saan ikka perega veeta, sest aega on! 😊
On mis on, aga minu postitus pühapäevasest ostlemisest ei ole vapsee Mallukaga seotud ja mind ajab hästi kurjaks, et täiesti suvaline postitus temaga seostatakse. Kui ma muudes postitustes talle vihjan, siis seal palun kritiseerige ja kommenteerige, aga on ju tegelikult juba naeruväärne, et kirjutan täiesti suvalise postituse (oma mängutubade mitte armastusest olen ma ka kordi varem rääkinud, sama ka ostukeskuste kohta) ja kaks esimest kommentaari on, et “hangi elu ja ära kadetse Malluka peale”.
Ma ei suuda mõista, miks mulle keegi ära ei selgita, miks ma peaksin kade olema, mis mu oma elus siis nende kommenteerijate arvates nii väga puudu on, ma ei oska mõista. Tõesti.
Ja mis puutub kaubanduskeskustes olevatesse restodesse, siis osad minu lemmik söögikohad asuvadki vaid seal. Ei hakka ju kohta boikoteerima, et ta keskuses asub 😊
Kui saladus pole, siis millised on su lemmikud? Puhtalt uudishimust:)
Noo need pole kyll päris gurmee restod, aga mulle meeldib nt Chi (asub Solarises ja Tartus Lõunakeskuses ning Kvartalis). Paljudele meeldib veel Vapiano, mis asub samuti Kvartalis. Kui mul chinese isu tuleb, pean siis paratamatult ekstra ostukeskusesse minema. Mis on mõnes mõttes mugav, sest olles autoinimene, ei pea ma muretsema parkinise pärast.
Tegelikult ka, ma ei saa aru neist lugejaist, kes kohe tulevad siia Malluka teemat sisse sõitma. Mina lugesin rahumeeli su postituse läbi, olin sama meelt; ka ei saa aru, et miks inimesed käivad oma vaba aega veetmas ostukeskuses. Mina iialgi ei käi, mulle isegi ei meeldi neid suuri ostukeskusi kylastada, sest need võtavad mult nii palju energiat ära. Siis kerin allapoole ja no hakkab pihta… see igavene Malluka teema… Kuulge ausalt, see yletab igasugu piirid. Mallukas siin ja mallukas seal…. no ei viitsi.. keegi teine temast eriti enam vaimustu, saati siis temast midagi mainida või kirjutada. No ei ole see nii. Mallukas on maha käinud, kohe kohe iganenud… aga andke mulle andeks, et ma seda ytlen, aga ta on tõesti kohe varsti maha käinud. Uued ja huvitavad tulevad peale ja neid on juba mitmeid tekkinud, kes on palju huvitavamad lugeda. Jah, ta on ehk esimene blogija, kes suudab Eestis (veel) väga hästi ära elada oma blogiga, reklaampostitustega, titekarpidega ja tittede pildistamisega. Ok, las ta olla. Las teeb ja toimetab, kauaks seda pole. Kõik tema muud “ärid” vajuvad kahjuks mingi aja sees kokku, osa juba on kokkutõmbunud…osa sellel teel. Järgi jääb imikute pildistamine ja reklaamartiklite kirjutamine. Kui vaadata Malluka fenomeni, siis ma ytleksin nii. Talle on antud elus võimalus hästi hakkama saada, aga kahjuks on ta no nii jäädavalt rumal ja mitte õppimisvõimeline inimene, et ta ei oska, ei säästa raha, ei oska ta oma tulevikku kindlustada. Ei oska ta kindlustada oma laste tulevikku. Ta on rumal inimene, kes sai raha maitse suhu, ja laostab enda tulevikku, nii kuis jaksab. Varsti näeme teda ajakirjanikuna tagasi, sest ta jätab kõik oma projektid pooleli, tydineb kiiresti, ei viitsi pingutada, sest elu on andnud talle yhe tähtsa õppetunni. Talle anti raha, talle anti palju raha, eemalt vaadates, kas ta oskab sellega toime tulle. Kahjuks ei oska. Ta on õppinud oivaliselt laristama, viimse sendini, sest ta teeb seda nii, nagu see oleks tema viimne päev. Rumal on ta ka seetõttu, et ta ei saa aru kui palju kurja ta teeb sellega kui ta promob oma Marikese- totukese tempe. No ei käitu nii 4 aastane, sellega ta laseb oma Marikesele totaalselt vee peale. Ja ta ise ei adu seda, mida ta teeb oma lapsele, reklaamides kui vahva 4 aastane poolearune tal on, kes on arengus ja oma käitumiselt alla 2 aastane, ja kes kisub end kaubanduskeskuses mängutoas ihualasti. Ykski normaalne vanem, seda ei julgeks ega tahaks kirjutada, sest seda enam et Mari ja tema vaimne areng on niigi pinnuks silmas kogu poolele Eestile. Ta ei saa aru, ta lihtsalt ongi oma arengus niivõrd rumal ja lausa karjuvalt totakas, et ta ise aduks, mida ta tegelikult teeb oma lastele, oma perele. Raha on hea saada ja raha eest teeb ta mida iganes. Tal on probleemid, ta on väga yksik inimene om hinges. Ta on pahuksis iseendaga ja kahjuks veelgi, ei ole ta kuskile arenenud, mis on ikka väga mõtlemapanev. Ilmselt ta esitab kedagi maailmale, kes ta tegelikult pole. Mis muud ajendaks inimest tegutsema nii nagu tema seda teeb. Ta on ise täpselt selline kasvatamatu, rumal, tahumatu inimene ja täpselt selline raskesti kasvatatav 4-a järglane on tal kasvamas, kellega tulevad elus veel oi, kui suured probleemid. Julgen jah välja öelda, et sel familijal on veel ees väga suured probleemid ja läbielamised. Sest talle anti võimalus, hea võimalus, aga ta ei osanud seda õigesti ära kasutada. Milleks aga temast igal pool kirjutada ja igas blogijas näha, et just Mallukast käib jutt. Ma päriselt ka arvan, et suurem osa tema endiseid ja ka praeguseid sõpru ja tuttavaid on ammu juba aru saanud, mis inimesega on tegu. Probleemse täiesti ebastaabiilse inimesega, ja see probleem aina syveneb ja syveneb. Eks ta ise oma auku kukub ja ise sealt kunagi ka välja yritab tulla, aga talle on vaja seda kogemust, mis teda sydamepõhjani raputaks.
Lugesin ka täna postitust alasti Marist ostukeskuses, pisar tuli silma, ma ei liialda. Nunnu pisike puudega lapsuke, kes ise end kaitsta ei saa ja keda ema järjekindlalt avalikkuse ees naeruvääristab. Lugejad topivad naerunägusid aru saamata, et ema tegevus kuulub suisa lapse väärkohtlemise alla. Vähemalt peaks kuuluma. Ema laseb lapsel kodus alasti ringi joosta, sest see on lihtsam, kui hakata vaidlema ja taidlema, laps ei saa arugi, mis on õige ja mis vale. Poetakse mingi “ta on rüblik” vabanduse alla, kuid tegelikult pole viitsinud järjekindlalt seletada, et seinu ei värvita, paljaks ei võeta, elektroonikat vette ei visata, jahu põrandale ei kallata. Lihtsalt ei viitsita midagi teha peale paari video fännidele, kus mängitakse lihtsalt lolli: näe mängime kõik koos ja ninnu-nännu. See on esinemine.
Kõik tuleb ringiga tagasi. Ootan põnevusega, mis saab 5-10 aasta pärast. Aga olen iga Su öeldud sõnaga nõus, eriti selles rumaluse osas.
Teemasse tulles. Eestlastel on varsti ka kõige rohkem mängitoa pinda laste kohta 😀 nii nagu ostukeskustega on.
Vabandust, aga ma pole midagi nii rumalat tükk aega lugenud. MIKS ei tohi laps KODUS paljalt ringi joosta, tule taevas appi??? Kolme- või nelja-aastane väikelaps pole päris kindlasti seepärast puudega, et ei suuda veel hästi lahterdada, miks mõnda asja sobib teha ainult kodus (nt paljalt olla) ja mitte kusagil mujal. Enda keha häbenemine tuleb (ühiskondlikul ja täiesti rumalal survel) sageli kusagil vanemas eelkoolieas, kolmesel-neljasel pole vähimatki põhjust paljas olemist kuidagi ebaloomulikuks pidada (kui teda kodus sel teemal hoolega ajupestud pole, mida ma loeksin samuti lapse üsna räigeks väärkohtlemiseks).
Küllile… Millise vanusena on normaalne last kodus PIDEVALT JA KA KÜLALISTE ees terve päev paljalt ringi joosta lasta? Ma ei räägi korraks enne vanni vms.
Kersti, ma arvan, et seni, kuni laps end ise seejuures ebamugavalt tundma hakkab – mis üldjuhul juhtub ju pikalt enne kooliminekut. Külaliste asjasse puutumisest ei saa ma üldse aru … jutt käib väikelapsest, kelle asi peaks see olema, kas või mis tal omas kodus seljas on või ei ole?
Et Sina siis topiksid oma natuke teistmoodi lapse kappi nagu tänases Delfi esiloos?! Uskumatu on see, kuidas meil jätkuvalt suhtutakse teistmoodi lastesse! Nagu nõukaaeg oleks tagasi-kui normidesse ei mahu, tuleb maha salata. Minu siiras lugupidamine Mallukale, et ta laseb oma lapsel olla ja et ta julgeb ja tahab rääkida elust natuke omamoodi tirtsuga!
Mann, kas on olemas vaid kaks äärmust? Üks: oma puudega lapse elu netti laotamine, kus kõik saavad hea kõhutäie pidevalt naerda. Teine: puudega lapse “kappi toppimine” ja varjamine.
Päris ausalt, oled sa debiilik?
Oleks ta siis nii teistmoodi, tegu pole ju vaimse puudega lapsega vms, lihtsalt kõne polnud eale kohaselt arenenud ja logopeedilise abi saamiseks määrati kõnepuue. See oleks olnud sama hea, kui minust oleks räägitud kui puudega ja erilisest lapsest ja tore, et mu vanemad ikka kodust välja viisid, kuna ei osanud ka algklassides korralikult r- tähte hääldada ja sain aastaid logopeedilist abi.
S-le. “Tavaliselt pädeva logopeedi poolt diagnoositavad kõne- ja suhtlemispuuded iseenesest ei korrigeeru. Meie, täiskasvanud, vastutame selle eest, et lapsele oleks tagatud igasugune toetus ja abi lapse nii füüsiliseks kui vaimseks arenguks. Logopeed ongi esmane lapsevanema nõustaja lapse kõne arengu toetamise küsimustes ja kui on näha, et tegemist on tõsisema murega, siis tuleb kõneteraapias käia kasvõi iga päev. Muuseas, logopeede kurvastab nende töös kõige rohkem see, kui vanem ei tee koostööd lapse heaolu parandamise nimel.”
“Varajane abi annab üldjuhul paremaid tulemusi ja võimaldab ennetada teiseseid puudeid.”
Kõnepuue ei ole mingi eraldiseisev asi lapse küljes vaid mõjutab kogu lapse vaimset arengut.
Malluka laps käib ju erilasteaias ja teraapiates.
Oma lapsest ma samuti ei kirjutaks nii nagu Mallukas. Sest palju on neid, kelle meelest on tore erilise lapse üle naerda. Palju on ka neid, kellel siis “süda valutab” ja asuvad võltsvagalt kirjutama, kuidas “õige vanem” hooliks. Mõlemat tüüpi inimesed on ebasümpaatsemad. Esimesed on labased ja rumalavõitu, teised õelad ja rumalad. Ei aita mitte kedagi eneseupitamiseks mõeldud ärapanemispostid, ükskõik kui palju teil “süda valutas” neid kirjutades.
Seesama skandaalne Mallukas aitab oma blogis ja oma koostööpartnerite abil tihti teisigi lapsi, näiteks eile peret, kus kasvab kolm last, neist üks downi sündroomiga. Üheski teises blogis pole seda märganud. Teised blogid ei ole ilmselt ka nii populaarsed, et sponsoreid saada, aga teisalt on palju kinni tahtmises.
Kindlasti mitte ei ole teine grupp inimesi õelad ja rumalad, aga see selleks. Mis puutub heategevusse, siis Mallukal on süda õige koha peal ja on äärmiselt tänuväärne ning armas, et ta oma blogi populaarsust ja sponsoreid kasutab heategevuseks. Olen nõus, et teised popimad blogid võiksid sama teha. Mina oma blogi nii tuntuks ja populaarseks ei pea, et midagi ära teha (muidugi võib seda nimetada ka saamatuseks või tahtmatuseks), ent samas need paar korda kui ma olen üles kutsunud midagi head tegema on kommentaarid olnud teadagi millised.
Aga tegelikult mu “süda valutab” hoopis selle pärast, et üks suvaline postitus siit blogist tõmmati hoopis teise konteksti ja sai jälle minu kohta tõde moonutada. Milleks? Mina kahjuks ütleksin just selle kohta enesupitamiseks mõeldud ärapanemispost:(
Said valesti aru. Ma ei arva, et keegi on saamatu või ei taha aidata, kui ta seda blogi abil ei tee. Hoopis ütlen, et ilmselt ka vähem populaarses blogis on see võimalik, kui haarata ohjad enda kätte ja hakata heategevusega tegelema. Sponsorid saavad oma tooteid reklaamida ka mujal kui Malluka blogis – kuigi ilmselt ikkagi on mingi klikiarv, millest alates sponsor valib blogi. Aidata vähekindlustatud inimestel osta koolitarbeid või panna majja invalifti on ikkagi suur ja reaalne abi. Muidugi pole Mallukas ainuke, kes seda teeb, aga see on näide oma blogi ja kuulsuse hästi kasutamisest. Ühtlasi ei viita see kuidagi sellele, et Mallukas hakkaks maha käima. Blogi on ju endiselt popp ja väga korralik turunduskanal.
Teise lapsevanema nimeline arvustamine, millest ei tõuse mitte kellelegi mitte mingit kasu, on loomulikult õel ja rumal. Eriti muide selle vanema laste suhtes. Selline käitumine ilmselt annab võimaluse oma komplekse välja elada ja ennast vähemalt hetkeks tunda suutliku, tubli ja paremana. Ega sellist ärapanemist siis ainult blogides tehta. Kõik foorumid ja ka reaalne elu on täis inimesi, kelle tähetund on “muretseda” ja “südant valutada”, sest teine naine (mõnikord koguni sõbranna) on halb ema ja tema laps kannatab. Üks õelamaid ja madalamaid asju, mida teisele naisele teha saab, on tema kui ema ründamine. Muidugi võetakse sõna ka sõbrannade või näiteks õe või täditütre või muidu lähedase psüühilise tasakaalu või näiteks kõige õrnemate saladuste teemal. Ja ikka “muretsemise” tähe all, sest muidu tuleks endale aru anda, et tehakse midagi väga julma ja inetut. Tühine keelepeks on okei ainult seni, kuni sellega ei hävitata teist inimest. Ei ole neid “muretsejaid” siis mitte kuskil, kui on vaja midagi reaalset ära teha. Näiteks aidata naabrite last, kes on näljas või kelle vanemad ei oska teda koolitöödes järele aidata, teatada vajadusel lastekaitsele.
See ei ole praegu kriitika sinu pihta, vaid selgitus, miks ma pean neid teise sordi kommentaatoreid oluliselt madalamateks ja halvemateks kui neid, kes viletsate naljade üle naeravad.
Ma ei tea praegu, milliseid heategevuse üleskutseid sa mõtled, aga kindlasti saaksid teha konkreetseid projekte. Kui näed/tead mõnda abivajajat, siis saad kindlasti võtta ühendust mõne sponsoriga, kes aitaks ja saaks selle eest su blogis reklaami. Mallukal ongi ju hästi konkreetsed asjad alati. Ilmselt talt ka palutakse tihti abi.
Heh … esiteks, elades ise Inglismaal, siis kurb tõsiasi seal on, et parim meelelahutus ja ajaviitmise viis ka peredele tundub samuti olevat shoppamine. Teiseks, pooldan täiesti mängutubasid, kuid pigem selles võtmes, et mängin ja tegelen seal ise oma lapsega. Tõsi, üheksa kuust ei jäta ka eriti niimoodi võõra inimese hoolde. Ja kolmandaks, mina sinu asemel ei vaevuks enam oma aega ja närve kulutama nendele kommentaaridele vastamiseks ja enda mõtete põhjendamiseks, mis räägivad Malluka maha tegemisest/ kritiseerimisest/ ahvimisest jne. On inimesi, kes reaalselt näevad ja arvavadki seda, mida nad kommenteerivad. Enda põhjendamisega sa paratamatult nende arvamust siiski ei muuda.
Mina ootan seda aega pikisilmi, et pühapäeval oleks Eestis poed kinni. Saksas tundus alguses naljas, et seaduse järgi ei tohigi paljusid asju teha aga tegelikult on see nauding. Pühapäev on tõeline puhkepäev kui on rahu ja vaikus.
A kust te võtate, et inimesed käivad ostukeskustes aega veetmas? 😀 Minu arust siin oleneb, et kes vaatab olukorda mustade prillidega ja kes roosade prillidega. Kui ma olen läinud kaubanduskeskusesse ja näinud, et parkla on paksult autosid täis ja keskus inimesi täis, siis mul pole küll tulnud mõtet, et näed, kus kõik tulid tervet päeva perega maha logelema vms. Ma siiralt arvan, et inimesed käivad kaubanduskeskuses, siis kui neil on midagi vaja osta. Ja jumala eest, kui neid inimesi satubki palju olema, siis sellest mu arvamus ei muutu. Et tahakski huvi pärast küsida, kas teil on mingeid tõendeid:D selle kohta, et inimesed logelevad terve päeva kaubanduskeskuses maha? Kas keegi on teile rääkinud sellisest kombest? Kas olete ise vaatlusi teinud ja tuvastanud, et üks pere oli hommikul 10 ja ikka õhtul kl18 ka samas kohas või misasja? 😀 Ma olen suht kindel, et minu vaatepunkt: inimesed lähevad poodi, kui neil on vaja midagi osta, on ikka reaalsusele lähemal.
Jah, siit võib muidugi edasi rääkida, et miks inimestel on nii palju asju vaja või et kas on kohe uut vaja, kui midagi katki läheb jne (samas, suurtes keskustes on ka parandamise/garantii viimise kohad nii et ikka inimesed satuks sinnasamasse). Kõige rohkem häirib mind teiste inimeste suur tarbimine toidupoes, kui on pikad järjekorrad, aga noh, kellelegi hästi söömist keelata oleks nagu ka imelik. Ja jällegi- ilmselt see kõige rohkem pinda käiv kahe triikis ostukorviga inimene tuli oma kuu-kahe nädala sööki ostma ja ma oma kärsituses süüdistan teda õgardluses ja ületarbimises, kuigi ilmselt ta on kokkuhoidlikum kui iga päev snäkitaja 😀
Kui kaubanduskeskused oleksid pühapäeval suletud ja laupäeval lühemat aega kinni, oleks see juba võit. See on see lääne maailma osa, milleni Eestil on pea sama pikk maa minna, kui sissetulekute ühtlustumisel. Sissetulekud lähevad eest ära ja tõusevad ka mujal koguaeg ja Eestis tänaseni klienditeenindaja pole ära teeninud lühemat tööpäeva kui 10-21, mõnel juhul lausa 8-23. Kui ma ka käin kaubanduskeskustes, käin ma seal alati ärgipäeva õhtutel, sest siis on inimesi vähem ja ei ole tohutut tunglemist. Nädalavahetusel oleks nagu mõnele muusikafestivalile sattunud.
Eestlased veedadavad tõesti liiga palju vaba aega ostukeskustes, parklad on alatasa autodest pungil, poed rahvast täis. Koguaeg on kellelgi osta vaja midagi, selles mõttes et Eesti ei ole nii suur, et kaubanduskeskustes koguaeg parkimisprobleemid peaks olema. Eestis on üldse tohutult palju kaubanduspinda, muude Euroopa riikidega võrreldes isegi rohkem ühe elaniku kohta. Ma ei teagi kas inimesed ei oska aega optimeerida ja ostelda nii et ei peaks oma nädalavahetusi ostukeskuses veetma või see ongi tõesti kujunenud meelelahutuseks. Selle asemel, et lastega rappa, randa või niisama jalutama minna.
AGA vot ikka nii korda läks, et tegi ja võttis siit enda kohta arvamuse. Ja lausa nägi vaeva ja kopeeris hinge läinud tõsiasjad kohe enda blogisse. Milleks ta käib ja võtab temale mitte kuuluvas teise blogist arutelu ja hakkab sellega enda blogis taotluslikult manipuleerima ja ärplema? Kumb on siis lollim? Tõesõna, aga no ta on ikka kaootiliselt rumal inimene, kes oskab vaid ärbelda ja manipuleerida. Aga kohe hakkas ise aktiivselt diagnoose panema 🙂
See ongi taotluslik manipulatsioon ja ärplemine, sest kui ikka millestki kirjutada ei ole, siis tuleb mõnest sõnasabast kinni võtta. isegi kui see pole postituses, vaid mõnes kommentaaris. Sest no vaata tema lugejad ei tule enam siia lugema, et see postitus EI OLE MAllukast, nemad näevad jälle ohvrit, keda paaria ründas
Ah, come on. Olete kahekesi paras paar. Pealegi ainsad sinu postitused, mis kommentaare saavad, on need, kus kedagi/midagi materdad. Mallukas on muidugi tänuväärne materdamismaterjal kah.
Samas ütleb ta ju, et kui sa nii väga aidata tahad, siis saada talle oma õpetussõnad meilile. Saad ehk mingi closure’i.
PS. Mina ei tunne küll mitte kedagi, kes käiks ostukeskuses niisama aega veetmas. Sina tunned või? Võibolla teismelised hängivad kuskil keskuses nagu vanasti bussipeatuses. Keskmisel täiskasvanul pole niisama jõlkumiseks aega ja niisama ostlemiseks raha.
Mine loe arutelu ostukeskuste kohta Facebookis, seal avaldavad inimesed arvamust selle teema, mitte mingi väljamöeldud teema kohta
Arutelu Facebookis? Ma ei kuulu Facebookis ühtegi ostusõltlaste gruppi.
Ma ei tea, kas ma OMA lehekålge just ostusõltlaste grupiks saaksin nimetada. Ehk siis kui tahad teada, mida teised arvavad mitte Mallukast, vaid shoppamisest kui meelelahutusest, siis https://www.facebook.com/diipkunstiinimene/
Tõsi, arutelus sa osaleda ei saa kahjuks, sest selleks peaks sa seda tegema oma nimega, aga ehk siis näed ka, et maailm ei keerle ümber Malluka, kuigi ta ja mõned fännid seda tahaks
Miks ma peaksin arutelus osalema? Ma ei käi poes niisama aega viitmas, ei üksi ega perega. Vajalikele käikudele kulub isegi palju aega. Seega mul ei ole midagi öelda omast kogemusest. Niisama kiruda neid, kelle autosid näen kuskil parklas, on lapsik ja rumal. Mul ei ole ju aimugi, mida ja miks autode omanikud ostavad. See pole ka minu asi ja ei huvita mind üldse. Kas neil, kes sellisel teemal “arutlevad”, on lihtsalt väga igav? Võibolla siis peaks oma perega miskit ette võtma – rattasõidud pühapäeviti ja kõik see muu.
Malluka kirumine tundub mulle natuke küpsem tegevus kui lihtsalt suvaliste võhivõõraste elu hindamine eimillegi põhjal. Mallukas on vähemalt isiklik valus teema.
Vabandust, pidasin sind täiskasvanuks
Täiskasvanud hängivad vabal ajal kaubanduskeskustes või peksavad keelt juhuslikke möödujaid paika pannes? Sa oled mõistest “täiskasvanu” natuke valesti aru saanud.
See postitus oli tal ju demagoogia tippsaavutus 😀
täiesti uskumatu… elevant on ikka nii täiega toas, et isegi kui mõistlikud inimesed ta välja ajavad, siis mingid geeniused toovad ta kohe jälle tuppa tagasi: “siin on ju sein puha elevandi värvi! ja hais on ka elevandi oma! peab süüa panema!” ja nii vaene loom juba jälle tulebki titsa-tatsa õuest tuppa.
aga vot, selle vastu on mul oma toas lihtne lahendus. elevant on õues ja jääbki õue. tuututagu seal omaette ja kes mu toas elevandi haisu tunneb, peab eelkõige ennast kontrollima.
Minu kunagine suhtluskond ja elukaaslane paraku veetsid suurema osa oma nädalavahetustest ostukeskustes. Tegemist oli siis vanused 25-35 olevate inimestega. Esmaspäevast reedeni käidi tööl ja tehti võimalusel haltuurat, mis nii mõnelegi lausa töökoha maksma läks. Laupäeva hommikul oldi varakult shoppamas ja nii kulutati lausa tunde ostukeskustes. Mida rohkem erinevate logodega kotte käeotsas oli seda kõvem tegija olid. Õhtuti käidi klubis või üksteisel külas ja alati läks jutt sellele, mida keegi hiljuti ostnud on ja mida lähiajal osta plaanib. Minule hakati päris kiiresti viltu vaatama, sest ei huvitunud shopingutest ja need jutud panid lihtsalt muigama.
Kommentaarides mingi ime läbi peategelaseks kujunenud isik aga meenutab iga päevaga järjest rohkem pubekat. Teeb kõik selleks, et saada tähelepanu ning kulutab palju aega tõestamisele, et temal on alati õigus. Mis siis, et samas moonutatakse tõde ja esialgne teemagi mõnikord ära ununeb….
Jah, ma tean ka selliseid sõpruskondi oma vanade tuttavate seas, sellest ka mu arvamus, et inimesed käivad ostukeskustes vaba aega veetmas ja nagu näha ei ole ma ainus.
Kommentaaride peategelase kohta on sul kahjuks õigus, mingil põhjusel on tal ebatavaliselt suur soov saada ükskõik, mis moel (tõde moonutades) tähelepanu
See meeleheitlik tähelepanu otsimine on minu arvates tingitud sellest, et see tähelepanu, millega ta oli harjunud ja mis talle meeldis, hakkab hääbuma.. Sama on ju abielusaate-Heleniga. Esimesest saatest saadud tähelepanu taastamiseks läks järgmisesse saatesse, sealt edasi hakkasid järjest temast uudised tulema tema enda teadlikust käitumisest põhjustatud juhtumite kohta: driftimine kesklinnas (ise postitas video sellest avalikkusele!), baarides “tõmbenumbriks” olemine purjus pidulistele viina kurku kallates, DJ-ks kippumine, nõiaks kippumine, oma Kalvi-Kallega kokku-lahkuminemiste demonstreerimine, ausalt öeldes imelollakate kuid sellega loomulikult just provotseerivate arvamuste avaldamine ajakirjanduses (ära siis anna intervjuud kui ei taha tähelepanu, eks ole), bikiinides autopesu jne. Sama on ju tegelikult suure elevandiga. Nutmised ja halamised ja kaastundekerjamisvideod, sünnituspalatist live tegemine mis jõudis terve Eestini, kandideerimine “Litside” seriaali, seal andetuks tunnistatuna protestiks iseeenda Melu TV üllitamine, kus siis ise intervjueerinaja särada, merepäevadel osalemine, poliitikasse minek/tulek, selles uues sünnitusseriaalis osalemine jne. Nende mõlema puhul kumab nii selgelt läbi appikarje: “Märgake mind” Ma olen veel olemas!”
Aga aidata neid keegi ei saagi, peale nende iseenda.
Ma ei tea, kas sa kujutad seda ette, aga osad inimesed käivad esmaspäevast reedeni tööl ning peale tööpäeva lähevad lastele lasteaeda järgi.
Rääkimata sellest, et ise ollakse tööpäevast väsinud, oleks täiesti ülekohtune lapsi peale pika lasteaiapäeva veel mööda kaubanduskeskusi solgutada.
Aga ometigi on vaja poes käia, millal seda siis mõistlikum teha oleks- peale tööpäeva väsinud lastega või nädalavahetuseti (on lootust, et heal juhul õnnestub lastele isegi hoidja leida)?
Ja ma ei usu, et inimesed rõõmsalt iga nädalavahetus poes hängivad, vähemalt lastega pered.
Aga ma tahaks, et kui ma kord kuus pean nädalavahetusel poodi sattuma, siis sinusugused ei vahiks hindaval pilgul, et ei tea, kas ma ikka ülejäänud nädalavahetused käin lastega matkamas või lähen Ülemistesse hängima.
Aga loomulikult ootaks sobivaid lahendusi, millal oleks mõistlik poes käia? Ehk peaks tööandjalt selleks puhuks nädala sees vabu päevi küsima…
Ei ole vaja olla sarkastiline ega näha maailma vaid must-valgena, kui loed siin kommentaare, siis saada aru, et on tõesti inimesi, kelle jaoks poodides hängimine, sh peredega, on vabaaja meelelahutus.
Ei saa tegelikult aru, mis see kellegi asi on, mida teised teevad? Enda elu nii igav, et vaja blogida siis teiste elust- no nt siin nendest ostlejatest. Ülemiste parkla ongi pidevalt täis: paljud autod on juba seal töötajate omad. Mina kuulun ka nende hulka, kes ostlevadki nädalavahetusel. Last küll mängutuppa ei pane, aga kui ta sooviks seal omapead olla, siis miks ta ei võiks. Me kumbki ei armasta poodlemist. Samas nädala sees kui ma kell 18 töö lõpetan, siis lasteaeda torman, ei taha ma küll enam poodi minna koos väsinud enda ja tütrega. Kasutan ka koju tellimise teenust, aga kui ma ei elaks pealinnas vaid lähivallas kuskil? Siis peaks ikka suuremad ostud tegema ju nädalavahetusel, kui olla e-r tööl. Mu meelest on tänuväärne, et meil saab iga päev poes käia, sest töögraafikud on inimestel nii erinevad ja tööpäeva pikkused samuti. Teenindajatele kaasa tunda pole ka väga pointi ju- neil graafikuga töö ja kohe kindlasti pole iga nädalavahetus nad tööl. Samas on neil nädala sees ka vabu päevi, mida e-r tööl käivatel ju pole. Eks igaüks valib oma töökohad ikka ise ja nii nagu talle sobib. Teine asi, mida ma ei mõista on need kommentaarid siin all, kes Mallukat sisse toovad või siis teda materdavad või kaitsevad- see blogi ja teema pole ju sellest. Või on? Eesti blogijaid on hale lugeda. Teen seda väga harva, kui kuskilt silma riivab, eraldi igapäevaselt teid ei jälgi kedagi, aga kui lugema satun, siis on tõesti väga hale seda teha, kuna nii mõttetut jura kirjutada on juba omaette kunst. Õnneks on lehe nurgas x, kus saab siit minema. Täna lihtsalt soovisin ka sõma sekka öelda- sõnavabadus pidi olema 🙂
Sõnavabadus ongi. Sellepärast avaldan mina arvamust ja selle pärast avaldad sina arvamust, täiskasvanute maailmas poolt ja vastuargumentidega nimetatakse seda kas debatiks või diskussiooniks. Minu meelest väga teretulnud nähtus
Minu jaoks on hoopis see müstika, esiteks keegi kes sellist juttu ajab ei ole tõenäoliselt üldse kusagile Euroopas ja mujal ringi reisinud. Ainult Eestis veedavad kohe kindlasti pered kvaliteegaega kaubanduskestuses ja teistes riikidest raudselt on kõik pered ontlikud musterpered kes veedavad kogu aeg aega koos, söövad kõik söögikorrad ühe ja sama laua taga koos ning kindlasti nende lapsi ei huvita mingid mängutoad ja kindlasti keegi ei viitsi välismaal kaubanduskeskustes käia koos perega. Kas sa ise ka tead kui naiivne su jutt on 😂😂 ma mäletan kunagi kui lugesin samamoodi kellegi blogipostitust või mingit postitust kusagil, et ainult Eestis on ühistransport puupüsti täis ja kusagile mujal Euroopas ei ole. Kes need inimesed on kes seda jobusust räägivad? Olgu mainitud et ma ise elan Soomes ja pole kõige suurem Eesti fänn, aga ei, sellised asjad tõepoolest ei toimu ainult Eestis vaid mujal maailmas kohati võib asi veel hullem olla.
Teiseks aga ei saa ma üldse aru kuidas saab sind selline asi üldse häirida mida teised inimesed oma vaba ajaga peale hakkavad. Kui tahan siis käin kaubanduskeskuses ja kui ei taha siis ei käi, müstiline et selline asi kedagi häirib kus teised poes käivad. Kaubanduskeskustes on esiteks palju lihtsam midagi leida kuna kõik poed on üheskoos ja ka head söögikohad on tihtipeale just nendes. Ma ei viitsigi hakata nt riidepoode otsima eraldi mööda tänavaid ringi. Absoluutselt saan aru miks inimesed nendes käivad, sest see lihtsalt on mugavama. Kuidas see üldse sind torgib.
Mind alati häirib hoopis see, kuidas kõik tehakse must-valgeks. Ei, mind ei häiri sugugi inimesed, kes käivad ostukeskustes, ei, ma ei ütle, et ma ise üldse ei käi, lihtsalt avaldan arvamust ühe nähtuse kohta. Kui keegi ei avaldaks arvamust, siis poleks ju ajalehtedes arvamuslugusid ega pooli blogisidki, mu meelest on arvamuse avaldamine (kui just tõesti kedagi otseselt ei rünnata ja solvata) väga okei nähtus
Sa ei saanud Eveliisi postituse pointist kohe yldse mitte aru. Teda ei häiri kaubanduskeskuses olevad inimesed, vaid teda teeb KURVAKS fakt, et kuidas inimesed teevad nö perepäevi kaubanduskeskuses. Et lastega on palju muud toredat ka teha, kui kaubanduskeskuste mängutubades tšillida.
Inimesed ei oska juba ammu enam lugeda, loetakse välja, mida ise tahetakse ning point läheb tihti lappama seetõttu. Nagu see artikkel ilmekalt seda tõestas.
Eks närvi lähevadki need, kes
ennast puudutatuna tunnevad. Huvitav, mind küll see postitus närvi ei aja 🙂 ja ma ka vahel käin nv kaubanduskeskuses lapsega lihtsalt
niisama mänguasjapoes, sest ta väga tahab ja vahel sööme ka, ehkki ausalt öeldes on neid normaalseid söögikohti seal vähe.
Siia ehk ongi koer maetud:)
Minu jaoks ka kummaline kuidas ta Mari rumalusi haibib. Mul endal ka umbes samas vanuses lapsed…nad on ka rüblikud aegajalt aga Mari käitumine tundub nagu 2aastase “vabakasvatuse” lapse oma ehk siis talle polegi reegleid õpetatud ja 4a seda tegema hakata…võib hilja olla.
Maril võib ametlikult olla kõnepuue aga käitumine näitab ka,et ega ta eakohaselt ei käitu. Võibolla ka seetõttu, et teda ei kasvatata vaid lastakse kasvada pehmolt.
Olen kahjuks sama meelt
Meie käime ka vahel perega nädalavahetusel kaubanduskeskustes,seda enam ,et tallinnas ei ela ja laupäev sobibki selleks ideaalselt-on aega ja ei pea kiirustama,ei näe midagi halba selles.Ja Malluka blogi lugedes olen tõdenud,et ta pakub tegelikult lastele väga palju meelelahutusi,nii et ei maksa teda materdada ,tubli noor inimene,ja see on tore,et me oleme kõik erinevad sest muidu oleks maailm igav 🙂
Pingback: Küll on hea, et vabariigi aastapäeval poed hilisõhtuni lahti on! – estonianwithabackpack