Vist juba viies aasta korraldame me sõbrannadega “õhtusööki üheksale”, kus iga kuu üks meist teisi võõrustab. Aegade jooksul on üritus muutunud, seltskond on suurenenud (algse kuue asemel on meid täna üheksa) , kuid fun on jäänud. Seekord võõrustas meid oma kodurestoranis mu parim sõbranna Heily, et me saaksime koos ka Eurovisiooni vaadata. Jah, kui te veel ka ei teadnud, siis mina olen Eurovisiooni fänn. Meil on ka kombeks oma väike ennustus korraldada. Nii ka seekord. Mina panin oma panuse Belgiale. Sest noh, ausalt, see laul oli täpselt minu teetassike. Samas ma pean muidugi ausalt tunnistama, et tegelikult ma talle võitu ei oodanud, sest eelvoorus oli ta lives üsna kehvake ja finaali vaadates nautisin ma küll laulu, kuid samas hoidsin ma hinge kinni, et ta laulu kenasti ära laulaks. Õnneks laulis. Minu meelest üks (viimase aja) parimaid laule sel lauluvõitlusel. Onju?
Osa meist hääletas seekord nalja mõttes pimesi.Näiteks mu õde hääletas Portugali poolt. Kui siis (vist) Ungari laul esitamisele tuli, ütles õde, et omg, see oli tegelikult lugu mille poolt ta hääletada tahtis. Et ta lihtsalt ajas maade nimed sassi. Me isegi kõik pidime guugeldama, kas Portugal üldse edasi sai. Kui lõpuks Portugali lugu siiski finaalis esitlusele tuli, juubeldasime me kõik rõõmust. Ei, mitte selle pärast, et meile oleks see lugu meeldinud, vaid sellepärast, et meil oli ka kokkuleppe, et see, kelle maa (Eurovisiooni tabelis) viimaseks jääb, peab meile lisaõhtusöögikorraldama. Nii öelda kaotaja õhtusöögi. Te ei kujuta ette, kuidas me mu õe kallal saagisime, sest no hallooo…lugu imes täiega.
Enne häälte andmist läks mu õde ära koju. Ülejäänud seltskond hakkas hääletamist vaatama, endal silmade vahel juba tikud. Üks meie seltskonnas oli ennustuste tabeleid uurinud ning teadis rääkida, et favoriidid on Portugal ja Bulgaaria. Me ei võtnud teda tõsiselt, sest eeldasime, et ta on liiga palju šampust joonud. Ja siis algas hääletamine. Tulemust teate te juba kõik.
Ma pean ausalt tunnistama, et ma pean end ka “diibiks kunstiinimeseks” ja minu muusikamaitse on teistsugune (samas pean ma ka tunnistama, et üks minu lemmikuid läbi aegada on 2QS), kuid no Portugali laul läks minust täiesti mööda. Ja kui ma ütlen täiesti, siis mu meelest oli see nii kohutavalt igav, et ma ei pannud seda lugu isegi tähele. Sama saan ma öelda Bulgaaria kohta.
Me olime KÕIK hämmingus, KUIDAS just SEE Portugali lugu võitmas oli. Kuulasime punktide andmist ja mõtlesime, et mis mõttes “magical” ja “amazing“. Kui me tuhat tundi hiljem ( meie palvetes hoolimata) Portugali võidulugu uuesti KUULASIME, siis jah, kui seal laulis lisaks pilves hipsterile ilusa häälega hipster-naine ja hipster-laulja oli selgitanud, mis tema laulu mõte oli, siis mulle isegi see esitus meeldis, kuid siiski… Mu meelest lähevad Eurovisiooni võidulood aina hullemaks. Eelmise aasta laul oli mingi megadiip, selle aasta oma nii diip, et ma ei saanud sellest isegi aru. Iroonilisel kombel võitis meie Eurovisiooni-hääletuse minu õde, kes kogemata Portugali poolt hääletas ja siis lugu kuuldes oma silmad (kõrvad?) peast häbenes.
Meile jäi mulje, et terve maailm peale meie üheksa mõistis kui imeline oli Portugali lugu. Ja teate see meie õhtusöögi seltskond ei koosne sugugi vaid minusugusest lollidest, vaid väga kirgastest kriitidest. Kas me olime ainsad üheksa, keda Portugali lugu (enne selgitus ja laulja lisamist?) üldse ei kõnetanud?
*a kutt ise tegelikult mulle meeldis. oligi selline diip hipster- kunstiinimene, värske vaheldus liigse meigi ja liiga paljastavate kleitidega esinejate keskel.
Belgia ja parim, aga imelikul kombel ei saanud mina hääletada, ütles number polekasutusel..Teiste riikide nr probleemi polnud, proovis tuttav ka, tal samamoodi Belgiaga..Veideeeeer
Sul on (vist suurest erutusest) tekstis ühes kohas Portugal ja Belgia segamini läinud (Kui me tuhat tundi hiljem ( meie palvetes hoolimata) Belgia võidulugu uuesti KUULASIME..), aga Portugali laulu kohta ma ütleks et see oli nagu mingi lastelauluke. Kuigi jah, isegi Laulukarussellil on enamus lauludest kordades keerulisema helikeelega 🙂 Ei meeldinud, pettumus.
Hääletasin ka City Lights poolt ja Portugali lugu kuulaksin kohvikus taustamuusikana ehk siis ei kõnetanud nii väga.
Rääkides sellest Portugali laulust – eks maitsed on erinevad… Mind näiteks kõnetas see laul KOHE, aga ma olin kindel, et seda ei valita, sest arvasin, et see ei pruugi europubliku maitse järgi olla. Samas olid ennustused sellele laulule ikka päris kõrgeid kohti pakkunud.
See oli paras ninanips glamuuritööstusele… venda-õde oma kortsus pintsakutega seal lõpudefileel, ajamas oma asja, ei läinud neile korda need lokitud-lakitud soengud ja detailideni paikapandud naeratused-liigutused-kaadrissevaatamised… Väga äge:)
Minu meelest ongi meil see näimise ja olemise vahekord paigast ära…
Lastelaulu stiilis on need eurolaulud kõik, julgeks ma väita:)
Jaa, sellega olen ma küll nõus, et kustud-pestud-kammitud-viimistletud esitlused said mõnusa ninanipsu ja see meeldis mulle täiega. Loo sõnum (kui see lahti räägiti) ka. Lugu ise… no ei jäänud meelde. Erinevalt “City lights”‘ist, mis kummitab siiani
“City lights” oli mu kohe järgmine lemmik:)
Ma olen ka üks neist, kes ei mõista, kuidas Portugal võita sai. Üks viimase aja kõige igavamaid laule üldse.
Ma ei vaadanud eurokat aga hommikul laulu kuuldes oli esimene mõte see et no mis pagana uinamuina unelaul see nüüd on 😀 ja arvamus on siiani endine.
hahahaha, see on tõesti nii naljakas, kui erinevad on maitsed. mulle hipster-esitaja ja esituse lihtsus üldse korda ei läinud, aga lihtsalt silmad kinni kuulates on see laul täielik disniromantiline portugalikeelne magic. mulle nii meeldis. 😀
kle jah, täiega disniromantiline “salakeel” on niimoodi, aga ei…ma ikka laulust vaimustuses ei ole. Kuigi juba hakkan leebuma:D
Maitsed on jah erinevad – ma kuulasin muu kõrvale eurovisiooni ja esimest korda elus otsustasin hääletada – Portugali poolt.
Ma esimest korda kuulsin Portugali lugu juhuslikult paar nädalat tagasi, kui telekas toas taustaks mängis ja ETV hakkas eurolugusid ette mängima. Kuna mulle osad Valgre laulud väga meeldivad juba lapsest saati, siis Portugali lugu jäi mulle kohe kõrvu kuna kõlas väga sarnaselt. Teisi lugusid ma polnud isegi tähele pannud. Ja see laul meeldib mulle esimesest korrast peale. Ma ei ole mitte kunagi viitsinud Eurovisiooni jälgida. Minu jaoks igav ja kehva muusikaga üritus. Ka sel korral ma ei vaadanud ülekannet. Aga mul oli hea meel, kui kuulsin, et Portugal võitis 🙂
Sel aastal oli mu meelest veel eriliselt palju kehva muusikat.
Valgre on ka minu suur lemmik ja eile sõbranna jagas Rybaki versiooni, mis väidetavalt Valgrest inspiratsiooni saanud, ning see mulle küll väga meeldis