Mulle jäi silma selleteemaline postitus Aili blogist (LINK) ja kuna ma blogi väljakutse raames oma päevast ikkagi ei viitsi kirjutada, tundub kuidagi nii lame,  siis ma mõtlesin hoopis enda blogist rääkida. On ta edukas või mitte?  Muidugi peaks siin kohal välja mõtlema, milliste kriteeriumite järele seda hinnata. Ja mida pidada silmas edukuse all?

Perekoolis vihatud ja lahatud? On see edukuse või edutuse tunnus? Ilmselt ikkagi edutuse, sest saavutus oleks ju hoopis see kui Perekoolis kasvõi veerand kommenteerijatest mind ka armastaks. Ilmselgelt seda aga ei juhtu, põhjuseid, miks seda ei juhtu, olen ma piisavalt lugenud ja saanud kommentaarideks. Samuti pole ma piisavalt vihatud, et mul tekiks andnud fännid, kes mu eest on nõus  viimse veretilgani võitlema. Siis võiks Perekool olla juba edukuse tunnus. 1:0 edutuse kasuks.

Armastatud blogija ja tuntud blogija. Nii ei arva mina, vaid kuulen/loen aegajalt seda enda kohta. Mina ei tea, kes mind tunneb ja kes mind armastab. Kohustusest ma eeldan, et mu perekond armastab mind ja ära on tundnud mind üks tüdruk rongis ja üks rase naine Ida lasteaias. Armastust pole keegi avaldanud. 2:0 edutuse kasuks.

Mulle meeldib, et on tekkinud mingid inimesed, kes viitsivad minuga vaielda, isegi kakelda ja minuga nõustuda. Viimane grupp meeldib mulle kõige enam. Võib olla ei ole neid palju, kuid mul on nendega klapp tekkinud. Osadega olen lausa veini joonud, osasid ootan külla, osad ootavad mind külla, osadega olen suhelnud vaid Facebooki teel. Mulle meeldib see seltskond. Blogi on mind kokku viinud paljude toredate inimestega. Ma arvan, et seda võiks nimetada edukuseks. 2:1. Üks punkt ka edukusele.

Blogi on toonud mulle palju kontakte ja erinevaid koostöövõimalusi, päris tööd ja sissetulekuid. See on ka üks põhjus, lisaks eelmisele, miks ma virtuaalset pastakat nurka ei viska, mulle meeldib see “töö-pool” blogist. Viik 2:2

Ma ei pidanud koostöövõimaluste all tasuta nänni, vaid midagi muud. Tasuta nänni turundust olen ma ka päris palju korda üritanud teha. Ilmselgelt edutult. 3:2 läks edutus jälle juhtima.

Rahalises mõttes toob blogi mulle sisse kommiraha. Et ta midagi sisse toob, see võiks ju olla edukuse märk, kuid samas, mis edukus see ikka on kui me räägime kommirahast. See on lihtsalt boonus hobiga tegelemise eest. 4:2

Ma arvan, et mu blogi on üks miljonist. Ei eristu suurest millegagi paljudest teistest. Ma olen edev ja mulle meeldib kirjutada, kuid sellest ainult ei piisa. Kui võrrelda praegust blogi anonüümse Mutrikese blogiga, siis Mutrikese blogi oli palju edukam. Mutrikesel oli point. Mina olen lihtsalt blogija. Lobamokk. 5:2.

Nende kriteeriumite järgi hinnates ei ole mu blogi kuigi edukas. Aga kas peakski? Kas ma tahaks seda? Kas ma teen selle jaoks midagi? Midagi piisavalt? Ei pea. Võib-olla. Ei tee. Ei tee. Kade ei ole ma ei edukamate peale ega pea end paremaks edutumate peale. Ma arvan, et meie arusaamad edukusest ja edutusest ei pruugi isegi kattuda. Mis kasu on blogimisest? Mis mõte sellel on?  Ei, ma ei hakka edeva inimesena jaurama midagi eneseväljendamisest, kui ma tahaks endale kirjutada, siis ma kirjutaks sahtlisse. Kasu on ära toodud ülevalpool punktides.

Kahju? Kindlasti on blogi ka kahju teinud. Nii mulle kui teistele. Aga uskuge mind, see teeks palju rohkem kahju ja oleks poole vihatum/armastatum/edukam/edutum (vali ise sobiv variant) kui ma kirjutaks kõigest ja alati nii nagu ma arvan. Nagu Knaustgård. Aga blogi ei ole “minu võitlus”, see on lihtsalt üks miljonist blogist. Hobi. Ja natuke töö.

Edukas või edutu. See polegi tegelikult oluline. Nii kaua kuni ma viitsin kirjutada ja olen see, kes ma olen.