Tulime reisilt koju ja kui ma muidu arvan, et meil on selline suht okei aed/hoov/õueala, siis ühtäkki tundus mulle see ikka veel nii poolik ja lõpetamata ja mannetu. Mul on nii palju mõtteid ja soove, aga kuidagi ei jõua kõiki neid realiseerida. Kahel põhjusel. Aeg ja raha. Muidugi võiksime me päevad ja ööd aias rassida, aga ma ütlen ausalt, et nii ka ei viitsi, et suvel puhkamise asemel töötad end ribadeks. Võimalust kellelegi öelda, et vot ma tahan seda ja seda ja seda, et tulgu ja tehtagu, aga ei ole. Aga küll me ühel päeval selle aia ka selliseks saame nagu mu vaimusilm ette kujutab.
Siiski julgen ma öelda, et meie hoov on vähemalt korras.
Lapsena meeldis mulle Annelinnas õhtuti ringi jalutada ja vaadata inimeste akendesse. Ei, mind ei huvitanud inimesed ja nende tegevused, ma isegi ei pannud neid tähele. Ma vaatasin kardinaid ja lampe. Nüüd vaatan ma hoove. Sõidan ringi ja vaatan, millised on inimeste hoovid. St ma ei sõida teadliku eesmärgiga ringi nagu aiament, aga kui aedadest möödun, siis ikka vaatan, mida tehtud on ja kuidas asjad välja näevad. Mul ei lähe meelest kui kunagi Valgamaal möödusin ühest IMEILUSAST aiast, jäime lausa imetlema, hiljem kirjutasin sellest muinasjutumajast ja – aiast metsa sees ka blogis ja sain teada, et see oli ühe mu blogilugeja aed.
Aastatega on minu meelest inimeste aiad palju ilusamaks muutunud. Kola ja rämpsu on vähem ja inimesed tunduvad rohkem hoolivat sellest, kuidas neid ümbritsev välja näeb. On muidugi ikka vastupidiseid näiteid ka. Näiteks ühest hoovist sõidan ma aastaid mööda, see tundub alati nii must ja räpane, asjad igal pool vedelemas. Kevade algusest olen ma sellest aiast tihedamini möödunud – ehitavad. Aed nägi välja nagu sõjatander, aga see on ehituse ajal loogiline eksju. Nüüd on möödunud pea neli kuud. Mulle tundub, et ehitus on läbi saanud, aga laga on ikka alles. Ehk siis vana mustuse ja laga kõrvale, igas nurgas vedelemas mõni pott või potsik, autojupid, lääpas aiatoolid, on lisandunud ka ehitusrämps. Euroalused vedelevad siin ja seal, värvipotid ja muu suvaline jama seal samas kõrval. Ma ei saa aru, kuidas saab elada nii, et vaatad elutoa aknast välja ja sind ei häiri, et sealt vaatab sulle vastu euroalus, tühi värvipott ja katkine ning võidunud nahkdiivan? Rääkimata sellest, et nad on soetanud endale mingi ratasel maja ja isegi seda ei ole nad viitsinud kenasti paika sättida. Maja on reaalselt viltu ja toetub mingitele tuhablokkidele ja palgijuppidele.
Ma ei pea silmas seda, et kõik aiad peaksid olema nii sätitud ja ilusad nagu Kivi talus (ma isegi ei saa aru, kuidas on võimalik, et õueala kogu aeg täiuslikult korras on ja see ei ole mingi tilluke hoov), ma lihtsalt pean silmas sellist elementaarset puhtust, millest mõnda hoovi vaadates täiesti puudu jääb.
Kui raske saab olla oma hoovi korras hoidmine? Isegi kui seal leidub nö üleliigset “jama”. Vaadake, kasvõi seda imeilusat suvist istumisnurka. Ei nõua erilist raha, vaid lihtsalt leidlikkust ja pealehakkamist. On ju silmal ilus vaadata.
We came home from the trip and if I think otherwise we have quite okay garden / courtyard / yard, suddenly it seemed to me that it was still half-finished and poor. I have so many thoughts and desires, but it takes to realize them. For two reasons. Time and money. Of course, we could work days and nights in the garden, but I wanna play and chill as well as an Estonian movie classic says. Don´t really have the possibility to tell someone please come and do it either. Yet. But one day we will get this gardens as my mental imagination sees it.
However, I dare say that our yard is looks more or less okay.
As a child, I loved to walk around in town and watch people’s windows. No, I was not interested in people and their activities, I did not even notice them. I watched curtains and lamps. Now I look at the gardens. I’m driving around and looking what people are doing. Well, I do not drive aroundwith a purpose, but when I’m past the gardens, I still look at what has been done and how things look.
Over the years, I think gardens have become much more beautiful. There is less garbage, and people seem to be care more about how their surroundings look like. There are, of course, still the opposite of the examples. For example, I’m driving past one one yard for years, it always seems so dirty, things are all over the place. Since the beginning of the spring, I’ve been more often passed this garden – they are building. The garden looked like a war zone, but it is logical during the construction. It’s been almost four months now. It seems to me they have finished but the garbage is still there. I do not understand how you can live like that – looking out of the living room window and it doesn´t disturb you that everything around the house is filthy. How hard it is to keep the gardens clean?? It gives so much more. See, even this wonderful summer seat. It does not require a lot of money, but is so beautiful to the eye. Shabby yet chic.
