Ut på tur

Vaatasin täna tuttavated pilte kevadlilledest ja sulanud lumest ning ei osanudki muud mõelda kui, et mina siin mõtlen, et kas peaks munapühade ajaks endale veel suusapüksid soetama, et õues võimalikult mugav ja soe oleks, saab Eestis juba päevitusriideid välja otsida. Ma muide väga tihti istun juba märtsis suvel õues Ussipesas ja lasen kevadpäikesel oma lumivalgeid jalgu päevitada. Kevadine päike on nii mõnus mu meelest.

Samas ega lume olemasolu ei takista sama ka siin tegemast. Täna ma natuke seda tegingi.  Ja lumes oleks palju mugavam olnud kui mul oleks suusapüksid. Maihaugenisse tulnud norrakad olid traditsiooniliselt varustatud võileibade ja kakaoga, et võimalikult kaua värskes õhus vastu pidada. See pühapäevane “ut på tur” traditsioon on ikka tore.

Muide Lillehammeri künkad on nii libedad, et kõige lihtsam moodus liikumiseks ongi pepukas. Inimesed ehk vaatavad natuke imelikult kui mööda tänavaid alla kulged kiljudes, ent vähemalt on kindel, et ei murra jalgu ära.

29386208_2036331083250755_8945319573553414144_nIMG_6201IMG_6202IMG_6216IMG_6218IMG_6239

Meeleheitel koduperenaine

Ei, ma ei kirjuta endast. Minu keskmine nimi võiks olla mugavus, mitte sassi ajada laiskusega, laisk ma ei ole, aga ma viivitan asjadega nii kaua kui võimalik, lootes et keegi need minu eest ära teeb. Samuti lükkan ma kõik tänased toimetused ülehomse varna,sest nii on mul kaks vaba päeva.

See on hea taktika, sest ma elan koos puhtuse-ja koristus- ja korrafriigiga, kes ei kannata mitu päeva oodata ja nii ongi mul isepuhastuv köök, isepesev pesumasin ja isekordasaavad asjad. Mõnikord on selle “meeleheitel koduperenaise” režiim ka mingi “super mode” peal, nii et mul on ka isepuhastuv maja. Aeg-ajalt läheb see isend muidugi katki ja pesemata veiniklaasid seisavad köögikapil nädal aega, kui ma uurin selle kohta, siis vastab isend, et testib mind. Et isend jälle töökorda saada, siis ma paar korda pesen need klaasid ise ära, aga laias laastus ei suuda mu meeleheitel koduperenaine nii pikalt testida ja isepuhastuv köök on suhteliselt kiiresti tagasi.

Eelmisel pühapäeval ärkasin ma selle peale, et kell kaheksa hakkas Marek aknaid pesema, sest ta ei suutnud enam niisama passida, mina peitusin kiiresti üleskorrusele ja mängisin Idaga, blogisin, teesklesin ka koristamist, et ta jumala eest mind ka aknaid pesema ei paneks. Täna hommikul pidin ma sama taktikat kasutama, sest sel ajal kui mina (kell kaheksa!) veel rahulikult kohvi jõin diivanil, hakkas tema juba sebima. Koristas köögikappe ja sahtleid, pani pesumasina tööle ja jumal teab, mida ta nüüd seal allkorrusel kolistab. Midagi ta igatahes jälle parandab. Ma parem ei lähe alla vaatama. Võib juhtuda, et ta sunnib mind ka midagi tegema.

Kui te arvate, et see on halapostitus, et appi kui nõme mees mul on – koristab ja kraamib ja sebib ja majandab kogu aeg, siis ei-ei, see on hoopis kiidupostitus, et teid kadedaks ajada. Ega sellised isendid ei kasva puu otsas ja olen ma üldse kuulnud, et on teised väljasuremisohus liik. Mul on hea meel, et mul üks selline on õnnestunud ära kodustada;)

Mõnusat pühapäeva kõigile! Pühapäevad on niisama laisklemiseks, mängimiseks, chillimiseks. Vähemalt mulle ja Idale;)

IMG_1229