Ühes Facebooki grupis kirjutas keegi, et kohe on neil pakkuda Itaalia sparglit, et kes tahab tellida, andku teada. Selle postituse all kukkus keegi teine lärmama, et mida te pakute oma s***a, et kas te ei tea, kui mürgine on välismaa juurikas, et kasvatage ise kui tahate söödavat asja, ärge mürgitage ennast ja lõpuks, et ah mürgitage jah ja sööge seda s***a. Jube agressiivne avaldus mu meelest. Lambist räuskamine.

Samuti jäi mulle silma mingi kommentaar Ebapärlikarbi blogist, et ta on üleolev inimeste suhtes, kel pole ükskõik, mis solki nad endale sisse ajavad vms (teema Eesti maasikad versus Kreeka maasikad).

Mina ostsin ka laupäeval Kreeka maasikaid – maitsesid imehead ja magusad, suure tõenäosusega võib neid mingi hetk kusagilt turult osta Eesti maasikate pähe. Vahet ei ole maitses. Ei ole sellised vesised ja valged ning maitsetud nagu kunagi esimesed varajased välismaa maasikad. Eile ostsin välismaa arbuusi, mõnus ja mahlane. Õunu ja pirne ja ananassi ja banaane ja kõiki muid puuvilju ostan ka sealt kus parasjagu juhtub ja kui tuju olen. Olen turul, ostan turult. Olen Selveris, ostan sealt. Ei vaata, kust pärit on ja ei mõtle, et appikene, nüüd mürgitan oma pere ära välismaa kemikaalidest nõretava s***ga.

Ja tulles tagasi selle spargli juurde. Ma jumaldan sparglit! Ise ei kasvata, vanaemal aias ei kasva, ökoshmöko sparglit taga ei viitsi ajada, kust ma seda siis ostma pean? Jätan söömata, sest väljamaa s***?