Millised on tänapäeva 11-aastase jõulusoovid?

Ma päriselt muidugi mürki võtta ei saa, et järgnev väide 100% tõsi on, sest ma päris täpselt ei mäleta, aga ma olen üsna kindel, et 11-aastaselt soovisin ma endale vaid Barbie nukke. Muidugi, siis oli teine aeg, lausa teine sajand, eksju, ning ilmselt sellised soovid oleks mu emale tundunud sama utoopilised nagu mulle praegu Ida soovid, ainus vahe on selles, et mu ema vist ei saanud isegi teada nendest soovidest.

Selles mõttes, et ma olin ühtepidi nii tark kui ka rumal laps. Ma sain aru, kus me elame, mis ajas, ja parim, mis poelettidelt üldse leida oli, oli võib-olla Annekese šokolaad. Seega, mis mõte oli emalt küsida midagi sellist, mida olemaski polnud, ma ei tulnud selle pealegi. Küll aga olin ma piisavalt naiivne, et arvata, et kui tollele Rovaniemei jõuluvanale kirjutada, siis küllap ta soovid täidab. Hahh, ma isegi mäletan pettumust kui vaid ingliskeelse jõuluvana kirja vastu sain oma kirjale. Kui ma oleks targem olnud, siis ma oleks kirjutanud selle kirja Rootsis elavatele tädi Lolale ja onu Oskarile, aga nii tark (või nagla?) ma siiski polnud.

Fotonoorendus – kas valus?// Photorejuvenation – does it hurt?

Kui ma ütlen, et käisin fotonoorendusel, on sellele kaks reaktsiooni. Esimene reaktsioon on, et kas see on nagu phtoshop, et annad pildi kätte ja seal tuunitakse sind 10+ aastat nooremaks. Teine küsimus on, et kas see on valus. Üks mu tuttav ütles, et tema ka kunagi käis, aga kuna see oli nii valus, siis ta teist korda ei läinud. Mina käisin eile teisel protseduuril. Esimesest kogemusest saad huvi korral lugeda siit.

Kuna mul täna pea valutas ja ma olin pikalt haige olnud, siis ma olin täna valmis selleks, et protseduur on valus. Tuletame meelde, et esimene kord ei olnud see ka mingi kerge massaaž, aga ma ei ütleks kindlasti, et protseduur valus oli. Täna ütles mu sisetunne midagi muud, pealegi hästi palju olin ma inimestega rääkinud sellel teemal ja ikka käis läbi, et valus on. Tõesti seekord oli mu nahk tundlikum ja mõned korrad ma ikka võpatasin, sest vastik tunne oli, selline nagu keegi näpistaks hästi kõvasti. Või olete te kunagi huule ja nina vahelt püüdnud vistrikku ära pigistada? Selline vistriku pigistamise valu, aga hästi äkiline, et ikka võpatad. Ma ei teagi, kas pigem ehmatusest, ärevusest või ebameeldivustundest. Kõige kolme kombost ilmselt.

Mis selle protseduuri aga nö nauditavaks (kui seda sõna siin kasutada saab) on esteetilise meditsiini õe Liisa professionaalne suhtumine. Esiteks kui rahulikult ja isegi hüpnotiseerivalt ta igast oma liigutusest teada annab, teiseks kui ta teab, et järgmiseks on ta  ette võtmas tundlikumat piirkonda, siis ta kohe mainib  selle ära ja küsib peale igat välgusähvatust, kas on vaja pausi. Kohe kui ta näeb, et mõni sähvatus on teistest ebameeldivam, teeb ta ise pisikese pausi ja ütleb siis sõbralikult, et “piinab” nüüd natuke edasi.

Peale esimest protseduuri punetas mu nahk kergelt ja mõne päeva möödudes oli nahk kaetud kerge “kohvipuruga”. Liisa hoiatas, et nägu võib ka natuke paiste minna ja võivad tulla ka mõned sinikad. Ei tulnud midagi, olin paar päeva lihtsalt nagu oleks päikest saanud. Seekord läks mu nägu ka natuke paiste. Vasak põsk oleks nagu mesilase käest nõelata saanud. Õnneks mingeid üritusi mul lähipäevil ees ei ole, nii et võin natuke paistes olla küll. Töö juures on nad juba harjunud, et tulen õmmeldud silmade ja paistes näoga aegajalt tööle:)

 

Aga mis see fotonoorendus siis on? Ei, see ei ole photoshop ja ei see ei tee sind 10+ aastat nooremaks. Fotonoorendus on naha noorendamise meetod, mis eemaldab nahalt pigmendilaigud ja stimuleerib nahas kollageeni sünteesi ning muudab seeläbi naha siledamaks ja pringimaks. Nii lihtne ongi. 

Paari nädala pärast saan ma teile enne ja pärast pilte näidata, saame näha, milline erinevus siis on. Kui teid sama protseduur huvitab, siis rohkem infot leiate Medemise kodulehelt. Ma ise langesin ka reklaamiohvriks ja panin endale kinni ka fotoepilatsiooni aja. Säärte fotoepilatsiooni kampaaniahind oli vaid 99 eurot. Kevade saabudes on aeg karupükstele hüvasti küll öelda!

//

When I say that I had photorejunevation done, I get two kinds of reaction. First is when people ask if it’s like photoshopping, where you give a picture of yourself and they make you look 10+ years younger. Second reaction is a question – did it hurt? One of my friends told that she had this done ages ago, but because it was so painful the first time, she never went back. I recently had my second session done. If you are interested, then my thoughts about the first session are HERE.

Since I was suffering with a headache on that day and had been ill for quite a while, I was ready for the procedure to be painful. Just telling you, that the first time wasn’t some gentle massage either, but I wouldn’t say it was painful. This time my inner voice told me to be prepared for something else. I had spoken to people about this earlier and one of the things that kept popping up was the procedure to be painful. This time my skin really was more sensible and I did jump couple of times, because it felt nasty, like someone was pinching me really strong. Or have you ever tried to squeeze a spot between your lip and nose? That sort of pain, but very sudden which makes you jump. I am not even sure if it was because of fright, anxiety, or feeling uncomfortable. Probably a combo of all three.

What made the procedure enjoyable (if it can be described enjoyable at all) though, was the professional attitude the aesthetic nurse Liisa had. Firstly, how calmly, and hypnotically she warned me before each of her move. Secondly, if she expected the next area to be more sensible, she would let me know and asked after every flash if I needed a break. As soon as she saw that a flash wasn’t as pleasant, she would take a little pause herself and then warned to start “torturing” a bit more.

After the first session, my skin was a bit red and after couple of days covered with “coffee scrap”. Liisa warned, that sometimes the face can swallow up a bit and you might get some bruises. Last time I was lucky enough and nothing like that happened, it only looked like I had had a bit of sun on my face. This time it did swallow up a bit. It almost looked like a bee had stung me on the left cheek. Luckily, I had no plans to go anywhere so it was okay to look a bit swollen. Besides, my colleagues are already used to see me coming to work with stitched eyes or swollen face every now and again anyway.

But what is photorejuvenation? No, it’s not like photshopping your picture to make you look 10+ years younger. It is a method to rejuvenate your skin during which it removes pigmented areas, stimulates the synthesis of collagen in your skin and though this makes your skin look more fresh and smooth. That’s how easy it is.

In couple of week time I can show you before and after pictures, to see the differences. If you are interested in having the same procedure done, then you can find more information on Medemis website. I became a victim of advertising myself and already booked time for photoepilation, they had a campaign on to get your legs done for only 99 euros. It’s time to say good-bye to the hair and hello to the sun!

Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

Meil oli Idaga vaja lavastada üks Eesti teemaline pilt. Mitte ühtegi ideed ei tulnud. Nädal aega oli mu peas täielik vaikus ja ma olin juba alla andmas, sest ei tulnud mitte ühtegi ideed. Täna hommikul istus Ida tugitoolis, seljas oma lemmikseelik ja mugis isukalt vorstivõileiba. Ja mulle sähvatas, et me ei peagi midagi erilist lavastama. See emotsioon, kuidas laps rahvariideseelikus sööb rukkileiba ongi piisavalt Eesti. Ei ole midagi paremat kui rukkileib. Eriti kui oled pikalt kodust ära olnud.

Minu fotode tegemise oskused on suhteliselt nullilähedased, kuid mu jaoks ei olegi see oluline – oluline on see, et emotsioon edasi saaks antud. Minu meelest sai.

IMG_5259.JPGIMG_5250.JPGIMG_5251.JPGIMG_5265.JPG

Kui me juba Eesti teemas olime, siis lubasin Idal koos endaga turbamaski teha. Eks ta paras mökerdamine on, aga lapsel oli lõbus ja noh ma hetkel püüan õppida mitte nii range ema olema. Ei pea kõik alati läikima ja korras olema, kuigi Mr. Poppins eelistaks ilmselt, et meie maja läigiks 24/7 nagu prillikivi. Maski juurde tagasi tulles, siis mina teen parasjagu kuuri, mis pidada  näonaha nooremaks tegema. Mitte et ma näeks, et ma juba 10 aastat noorem välja näeks, aga nahk on küll juba paari korraga nii palju pehmem ja siidisem. Võib olla ma kujutan ette, aga mulle tundub, et kuidagi rohkem trimmis on ka. Igatahes hästi värske tunne on alati peale maski tegemist. Täiega soovitan Turblissi kõigile endasugustele, kes “oma vanusest nii palju vanemad välja näevad” (teadjakägude vanasõna).

IMG_5277IMG_5278IMG_5279IMG_5285.JPGIMG_5303.JPG

Mr. Poppins tunneb ka end ilmselgelt palju paremini, sest terve tänase päeva on ta mööda maja ringi tuhisenud ja meid ahistanud oma koristamise jutuga. Küll on siin must ja seal must (hetkel näiteks peseb ta ahjuust). Et ta vaikima saada võtsime me Idaga ka mopi ja lapi kätte ja tegime siis elamise korda. Sai küll ilusam, aga kas see oli nüüd nii kiireloomuline asi, et meie nädalavahetuse idülli oli vaja lõhkuda oma argiliste asjadega. Pseudoprobleemidega.

Mu sõber sul on pseudoprobleem Pseudoprobleem Pseudoprobleem Krt, miks Miljardid edasi ei saanud “Eesti Laulul”? IMG_5313IMG_5318IMG_5326IMG_5321

//Me and Ida needed to stage a photo, that characterizes Estonia. I didn’t have any ideas for that. For a whole week all I could think of was empty silence and I was already about to give up. But this morning, Ida was sitting in an armchair, wearing her favorite skirt and munching on a sandwich. Bingo! I realized, that we didn’t have to do anything special. This emotion, how a child, wearing folk costume, is eats rye sandwich, is Estonia enough. There is nothing better than rye bread. Especially, if you have been away from home for far too long.

I am not the best in taking photos, but for me that is not important at all – it is important to forward the emotion. I think I did it pretty well.

Talking about Estonia, I allowed Ida to do peat facial together with me. Yes, the process was quite mucky, but she enjoyed it and well, I am trying to learn how NOT to be that strict mum at the minute. Everything does not have to be nice and shiny 24/7, though Mr. Poppins would probably love that. Going back to the facial, them I am in the middle of a cure, which is supposedly making your skin look younger. Not that I can see that I already look 10 years younger, but the skin itself is much softer and silkier after couple of times. I might be imagining here, but it also seems more trim. Anyway, I feel so much fresher after every facial. So I highly recommend Turbliss to my kind of people, who “look so much older from their age” (according to the internet know-it-alls).

Mr. Poppins is feeling much better as well, because he has been rushing around the house all day and pestering us with his cleaning blab. There is dirt here and dirt there (at the moment he is cleaning the over door). Just to make him quiet, me and Ida took a mop and a bucket and did the cleaning. Well yes, it looks nicer, but how urgent it was to ruin our idyllic weekend with every day matters, is another story. Pseudoproblem.

My friend has a pseudoproblem

Pseudoproblem

Pseudoproblem

 Damit, why didn’t Miljard qualify to the final in “Eesti Laul”?