pranamat eco

Leppimine olemasolevate vahenditega ja kaeblemise vältimine valmistab meid ette loomingulisteks positsioonideks!

/ Eveliis / Leave a comment

Oi, oi, oi kui palju õelust, inimeste tõelist palet, kahepalgelisust ja hirmu on koroona välja toonud. Ma ei saa pikemalt ja täpsemalt kirjutada, aga mõtlen, et see kägude kukkumine on ikka täitsa lapsemäng selle kõrval, mis pärismaailmas toimub ilusa ja eduka maski taga. Kui vana mina oleks selliste mägude peale liimist lahti läinud ja kohe kaklust alustanud, siis uus mina suhtub sellesse kõigesse hoopis teistmoodi, positiivselt, sain teada oma väärtusest (vapsee egolaks!) ja tegelen hoopis teiste asjadega. Ma ausalt imestan ka ise, kuidas ma selles paganama kriisis suudan nii zen olla. Vana mina oleks sisse söönud hunniku antidepressante ja loputanud selle alla vahukaga, praegune mina võtab välja oma massaažimati ja mõtleb hoopis selle peale, kuidas peenramaa kiiremini valmis saada. Leidsin (enda arvates) ideaalse lahenduse, nüüd pean mõtlema, kuidas ma Mareki ära moosin, et ta selle ette võtaks esimese tööna. Sest jobu või mitte, fakt on see, et ilma temata ma Herneterana ei jõuaks kaugemale kui vaid unistused.

Kui ma paar postitust tagasi kirjutasin oma Pranamat massaazimati kasutamisest, kirjutas mulle üks blogilugeja, et mulle natuke rohkem nõu anda, kuidas seda kõike teadlikumalt teha. See oli nii põnev lugemine, nüüd ma olen seda kõike püüdnud ka mõned päevad praktiseerida ja mõtlesin, et see võiks olla põnev lugemine ka teistele.

Mati kasutamisest:

Kasuta igapäevaselt, sellega sa ennetad energiahäirumisi. Jah, valu võib ikka tekkida, ennetamine ei tähenda seda, et täna hommikul kasutasin, aga valu tekkis ikka. Kui sa kasutad matti vaid (osaliselt) valu pärast, siis on seda vähevõitu. Tähtsus peaks asetuma sellele, et kasutada matti igapäevase abivahendina energia paremaks liikuma saamiseks. Sest kui kõik liigub paremini, siis liiguvad paremini ka olukorrad, millesse kipume kinni jääma. Seiskumine liigub lahenduse poole, kinnismõtted asenduvad helgemate mõtetega, valu liigub tervenemise poole.

Hommikul on hea teha harjutusi, mis äratavad, lükkavad käima, sest igal hommikul algab uus päev, s.t sina lood oma tegevuse ja valitud mõtetega uue päeva. Püüa päeva alustavaid harjutusi teha just istudes või seistes, sest sa oled just tulnud pikutavast asendist. Sirge seljaga istudes, seistes sirutad end välja, s.t energia läheb paremini liikuma.

Kasuta matti selleks, et selle peal istuda, kas niisama või rätsepas ning teha mõni minut hingamisharjutusi selleks, et aktiveerida kõik liikumised. Samuti seisa, astu, tammu, seisa ühel jalal ja teisel jalal, otsi tasakaalu (välised, kehale mõeldud tasakaaluharjutused toetavad väga hästi sisemist, vastupidi, sisemise tasakaaluga luua keha tasakaalu- see on juba järgmine tase enesega tegelemises), mõtle välja, mis iganes liikumisi.

Samal ajal kui matil seisad, tee koos hingamisega kaelale liikumisi igas suunas ja hästi aeglaselt, sest ainult siis saad aru, kust sa kinni oled, mis kange on ja märkad kuidas oma kaela hoiad ja kas energia läheb liikuma. Kasuta sõrmi, näpistades kaela tagantpoolt ühe käega ja siis teisega üles- alla (pigistades käelaba päka ja sõrmedega, justkui haarates kaela nende vahele).

Veel masseeri (pese) sõrmedega pead, st otsi valusaid kohti, punkte ja lihtsalt masseeri neid rahulikult mõttega, et läheks liikuma, sest valus punkt osutub sellel, et on seiskumine (jah, meil kõigil on neid valusaid kohti). Peavalud- tõsi see on, et igasugune häirumine kehas, tunnetes ja mõtetes võib viia selleni, et tekib peavalu. Samas on see peavalu „sõbrale kohaselt“ justkui ka päästepunkt, et peatu, vaata ümber, tee midagi teisiti, kasvõi lama (sest peavalu, ei saagi/ei tahagi midagi teha). Idamaade traditsioonilises meditsiinis on peavalusid vähemasti üheksat tüüpi, st, et saada enesetervendus paremaks, siis eelnevalt tuleks lähemalt määratleda, millist tüüpi sinu oma on. See nn pingepeavalu (see on kõigest nimetus) on seotud psüühilise enesetundega, kuid sellest infost on vähevõitu.

Kui oled istudes või seistes juba ühtteist teinud, siis miks mitte pikuta, aga lisaks nimmepiirkonna padjale asetamisele, rakenda sama asja ka kaela juures, st aseta rätikurull väiksema mati alla ja see omakorda kaela alla ning jällegi liiguta väga aeglaselt pead, et kael/ kukal saaks massaaži. Kui ütled, et mati peal on liigutusi pea võimatu teha, sest valus, siis pane aga julgelt rätik, pleed alla ehk otsi võimalusi, mis aitaks sul uusi ideid liikumisest ellu viia.

Tähtis on sinu kavatsus, miks sa teed, mitte ainult, et ma ju teen.

Massaažist:

Seljamassaaž, igasugune massaaž on alati väärt kogemus, veel parem kui seda teha teatud moel ehk sammu võrra kaugemale sellest, et lükkame vere südame suunas. Ida traditsiooni kohaselt paikneb seljal väga palju akupunktuuripunkte, mille kaudu saab tasakaalustada psüühikat.

„Armastuse/ armastajate massaaž“,

Kutsun seda nii, sest mis on veel paremat armastaja/ armastusega puudutusest.  Kõigepealt aktiveeri endas meenutus rahust, rahulolust, heaolutundest, mis sind vallanud erinevatel eluhetkedel (nt vaikuselaagris).  Massaaži saaja lamab kõhuli, sirgelt aga samas mugavalt, s.t kui ta soovib käed kõverda, siis tehku nagu tal parem on (jalgu pole hea ristatata ja võid jalgade ning alaselja toetuseks asetada väiksema padja hüppeliigeste alla). Pea on toetatud padjale, vaadates sinnapoole kuhu kael paremini paindub.  Massaaži tegija on sellel pool kus on mugavam teha, kui on lihtne põlvitada, siis võib põlvili või rätsepas olla. Tähtis, et andja ei väsiks selles asendis. Kui oled paremakäeline, siis on lihtne olla saaja vasakul küljel ja võimalikult lähedal saajale, sest siis ei pea väga kummardama (nt. põlvitada näoga saaja suunas, puudutades parema küljega saaja vasakut külge). Saajal võiks olla selg paljas ja ülejäänud keha mõnusalt kaetud, aga võib teha ka läbi õhukese särgi (nt kui sul tavapäraselt külmad käed).

Kasutad sõrmenukke, nimetissõrme ja keskmise sõrme nukke, ülejäänud sõrmed on ka kõverdatud ja liiguvad kaasa aga põhitöö teevad ära need kaks sõrme, pöial on sirutatud ehk vabas asendis. Tähelepanu! Hoia oma käsi kindlalt aga samas lõdvestunult, massaaž ei ole pingutus!

Joonis: http://www.norrishealth.co.uk/smt/

Kujuta nüüd ette sellist liikumist nagu sa teeksid siis, kui paned „rätipoisi“ kõndima, tead ju kuidas sõrmed „rätipoisi/ tüdruku“ jalgadena sammuvad, samasugust astumist hakkad tegema sõrmenukkidega. Jälgi, et su käsi toetub seljale nii, et on mõnus hoida, samas hoia rohkem ülevalt alla, ehk hoia selja suhtes peaaegu täisnurgas. Nahaga on kontaktis nii nukid kui sellele järgnevad kaks sõrmeliigest, pöial vabas, mugavas asendis.

Asetad oma sõrmed kahele poole lülisammast, üks sõrmenukk ühele poole ja teine teisele poole ja hakkad niimoodi sammuma, mõnusalt, vabalt, tekitades hõõrdumist/silitust kahel pool lülisammast alt ülespoole. Alustad alumistest nimmelülidest ja liigud sammudes üles kuni kaela alguseni (esimese rinnalülini). Ära jää kinni anatoomiasse, vaid kasuta head meelt ja mõnusalt kulgemist.

Järgmisena libistad lahti sirutatud sõrmedega ülevalt alla, kaugusel mis ulatub kahele poole lülisammast järgnevalt- mõõda silma järgi kolm pöidla laiust kahele poole lülisammast, selleks võta massaaži saaja pöidla laius, st Marekil on see vahemaa tema kolme pöidla laiuse jagu ja Idal siis tema pöidla laius. Seda rada pidi silita väljasirutatud sõrmedega ülevalt alla. Idal ulatud sa kindlasti ühe käe sõrmedega sedasi tegema, aga Mareki puhul pead kasutama hoopis enda mõlema käe pöidlaid (teised sõrmed on siis kõverdatud peopessa), ehk libistad mõlema käega ülevalt alla.

Kordad aeglaselt massaažiliikumist no ikka mõne minuti, vahepeal uurid, kas puudutus mõnus või kas peaksid survet vähendama või suurendama või kas aeglasemalt (kiiremini tavaliselt mitte). Ida kindlasti annab märku, et kõdi või naljakas tunne, Marekiga läheb vast aega, sest ei oska ju lõdvestuda (hakkasin naerma, sest tõsi!) . Tähtis, et vastuvõtja kuulaks, hea kui tal silmad suletud, sest siis tekib kiiremini tunnetus. Idale võid samal ajal mingit luuletust lugeda või tasakesi mõnda ilusat lugu rääkida. Marekile ka.

See rada, mida mööda alla libistad tegeleb psüühika tasakaalus olemisega, üles minev, lülisamba kõrval olev rada tegeleb rohkem keha ühe peamise energia toetamise ja tugevdamisega. Kui inimese psüühika on tasakaalus, siis on ka tema immuunsüsteem heas valmisolekus. Kui inimene tunnistab endas tekkivaid tundeid, ilma neid maha surumata, neisse kinni jäämata, vaid aktsepteerides ning kogedes ning leides endas järjepidevust tegeleda nii hingamisharjutuste, meditatsiooni, liikumisega, siis need üha ilmnevad tunded muutuvad (mitte drastiliselt teiseks), aga nad muutuvad, sest sa oled juba eelnevate tegemistega näidanud, et sa hoolid endast, sa panustad endale ja sa usaldad ennast. See tähendab, et vastused, mis sinu seest ilmuvad mõtte, tunde ja teo tasandil on tõesemad, siiramad ja head enesetunnet loovamad.

Kui soovid ka ise maksimumi sellest tegemisest, siis kaasa sellesse liikumisse oma hingamine, just kõhuga hingamine. Ühesõnaga vaata, et hingamine oleks vaba ja jätkuv, et ei peataks hingamist.

Niisiis, kui sul vähegi valmisolekut, proovi, äkki saab harjumuseks, oht on, et saab. Ja nii koolitad sa lõpuks ka mehe välja, sest see lihtne. Põhineb helladel, soojadel kätel ja soovil väljendada armastust puudutuse kaudu.

Nii mediteerimine, seeläbi ka teadlikum hingamise kasutamine, enese liigutamine, massaaž, positiivsemate hetkede taasloomine (sest aju mäletab neid hetki ja seeläbi aktiveerib ka õnnehormoonid), kõik nimetatud viisid on kaasa aitamaks eneseavastusele: jah, sa oled hingeline – spirituaalne olend, jah, sa oled naine ja seeläbi ka tundlikum, jah, kõiges selles on ka potentsiaal avastada kõik need väärtused ja omadused, mis lasevad sul end hästi tunda.

Tõsi, et enese heaolu tundega peab järjepidevalt tegelema! Ja leidma selleks viisi, mis ei ole ekstra suur pingutus ja ei nõua koguaeg materiaalseid vahendeid.

Aitäh, Helle, et kirjutasid. Ma olen alati nii tänulik kui inimesed kaasa elavad, mõtlevad ja kirjutavad, see on nii armas:) 

Kuidas pingega toime tulla?

/ Eveliis / 2 Comments

Tegemist on reklaampostitusega, küll aga on tegu tootega, mida ma igapäevaselt päriselt ka kasutan.

Olete näinud filmi “Mida naised tahavad”, kus Mel Gibson oskab naiste mõtteid lugeda? Kui keegi oskaks praegu minu mõtteid lugeda, siis ilmselt tunneks ta end ka nagu Mel Gibson tolles filmis kui ta sattus naisteparve ja igaühe mõtted segamini talle kuuldavad olid. Mu pea on nii paksult mõtteid täis, et ma ei saa enam ise ka aru, millised on adekvaatsed ja millised mitte. Pole siis ime, et mu pea valutab. Pingepeavalud on mu vanad head sõbrad olnud ja umbes nädal-kaks on nad peale suhteliselt pikka pausi jälle tagasi. No, tere, sõbrad, pole ammu näinud! Ma valetaksin kui ütlesin, et mul on neid nähes (tundes) hea meel.

Ma ei varjagi, et ma olen viimased neli kuud olnud  stressis ja isegi paar korda kahetsenud, et antidepressantide tarbimise järele jätsin, ent samas olen ma stressile vaatamata tundnud end kordi elusamana ja õnnelikumana kui aastaid enne seda. Ma tean ise ka, et see kõlab vastuoluliselt, aga täpselt nii see on olnud. Võib olla on põhjus tõesti selles, et ma olen püüdnud mediteerida, keskenduda positiivsele ehk sellele, mis mul on, mitte sellele, mida mul ei ole (ei tule alati välja, tunnistan) ja käinud ka massaažis, mis on pingetest tingitud valusid leevendanud.  Meil on (oli?) töö juures ka massaaživõimalus. Mis te arvate, kas see oli megaboonus? Noh, seda boonust hetkel kasutada ei saa, Marek ei oska mind masserida (või ei viitsi) ja nii pean ma ise hakkama saama, aga mu käed ei ulatu ju selja taha iseend masserima. Ei ole Hinckus “Hukkunud alpinisti hotellist”, et ise tulin endale peale.

Õnneks on mul eelmisest suvest Pranamat massaažimatt, mida ma sellistes olukordades kasutan. Ilmselt niimoodi jopega matil lebotades ei ole see küll kõige efektiivsem, aga mõnus on ikka – vaatad pilvi ja unistad. Ma ei mäleta, kes see oli (Fred Jüssi ehk?), kes ütles, et eestlased molutavad liiga vähe, ma olen nõus, meil on molutamiseks liiga vähe aega. Aga seda aega tasub võtta.

Kui te kahtlete, kas ma matti päriselt ka kasutan, siis absoluutselt, juba vaikuselaagris oli mul see matt kaasas. Suvel tundus veel liiga intensiivne, et seda ilma riieteta kasutada, detsembris kui kuu aega kehval madratsil magamisest seljavalud sain, proovisin ka ilma riieteta (ei olnud enam valus) ja nüüd kasutan seda kohati nagu lebomatti, et niisama telekat vahtida või siis ärgates selleks, et end virgutada. Ja siis ikka palja ülakehaga. Kõige rohkem meeldib mulle neljas kasutusviis. Patja olen ma muidu pigem vähe kasutanud, lihtsalt on meelest läinud ja ma ei tundnud ka vajadust. Nüüd kui peavalud jälle tagasi on ja seda postitust kirjutama hakkasin, tuli padi ka meelde uuesti. Ma ei saa veel öelda, kas see toimib, sest ma olen seda vähem kui nädal kasutanud, aga ühte võin ma küll öelda, et vereringe paneb hästi käima ja kui hommikul 10-15 minutit matil lebada, on kohe tunduvalt värskem tunne. Pilti ma endast ei jaga, sest mul ei ole seda body positivity‘t et ennast paljana näidata.

Aeg, milles me hetkel oleme, on segane ja rohkem kui kunagi varem on minu arvates oluline hoolitseda oma vaimse tervise eest ja leida tasakaal. Argipäev nii nagu me sellega siiani harjunud olime, on saanud hoopis teise vormi ja tähenduse.

img_4996

Me oleme rohkem kodus kui kunagi varem ja stressi on ka ilmselt rohkem kui kunagi varem. Nagu te ilmselt teate on minu töövaldkonnaks eksport, mis hetkel ei ole just kõige lihtsam, aga see ei tähenda, et ma istuksin kodus ja oleksin alla andnud. Mul on oma meetodid pingega hakkama saamiseks Ma alustan hommikut pigem varakult, sel ajal kui Ida on (veel) süvenenud multikatesse, on minu aeg, mida ma kasutangi massaažimatil oma mõtetes olemiseks, peale keha virgutust ja hommikukohvi suundun ma kontorisse (ehk elutuppa tugitooli). Muide, üks soovitus tööalaselt on hetkel webinarid, saab uusi mõtteid ja ideid.  Ida saab minu kodukontori rutiiniga hästi hakkama, ta teab, et mida vähem ta mind töö ajal segab, seda kiiremini tuleb tema aeg. Ühtepidi olen ma tänulik, et mul on hetkel rohkem aega oma lapsele pühenduda, ma ei ole kunagi armastanud diy-projekte, sest ma olen neis kehv, aga hetkel tunnen ma, et see on täitsa lõõgastav vaheldus. Iga päev teeme midagi uut, et püsiks vaheldus.

Seega minu soovitused hetkel – püsige kodus, leidke tasakaal, avastage asju, mida te varem ei ole teinud, molutage, hoolitsege oma keha ja vaimse tervise eest.

51b35db3-f38f-450f-a833-99744420427c

Sooduskoodiga ESTONIAN kehtivad Teile Pranamat ECO veebipoes alati parimad hinnad. Massaažimatt on kindlasti ka üks minu soovitus selleks, kuidas kodus olemisest maksimaalne võtta.

Kas blogijate arvustused on kallutatud?

/ Eveliis / 13 Comments

Poolootamatult veetsime me Idaga laupäeva Laulasmaa spaas. Ida heitis ette, et “te ei vii last kunagi ujuma” ja “kas laps võiks ka vahepeal spaasse saada” (kes seda last õpetab/kasvatab?) ning hommikul kui ma ärkasin oli ta Marekilt juba raha välja nuianud, nii et mõtlesin, et mis seal siis ikka. Lähme spaasse. Laulasmaale. Selle spaaga on mul totaalne armastan-vihkan suhe. Umbes viimased viis aastat oleme me seal aastas paar korda käinud, iga kord sajatan ma, et enam ei lähe, aga tean juba eos ette et lähen küll.

See kõik pani mind mõtlema selle aja peale kui ma hotellide arvustusi kirjutasin. Ma ei ole kunagi valetanud, kuid pidanud jätnud kirjutamata asjad, mis mind tegelikult häirisid, sest külastuse eest oli mulle makstud ja ei ole just viisakas kasutada kõiki hüvesid ja siis kirjutada, et krt, see ja too oli kehv. Keskendud headele külgedele, õnneks on eranditult igal hotellil ka oma head küljed olemas, nii et sisuturundusartikli kirjutamine ei ole kunagi teab mis jalgratta leiutamine. Ses mõttes ajavad mind alati naerma need blogijad, kes kutsuvad ettevõtteid üles tegema endaga (tasulist) koostööd ja hõikavad siis välja, et aga olge ka valmis kriitikaks, sest mina olen oma arvamuses aus. Kammoon, võtad ettevõttelt 200-500 eurot ja siis kirjutad, et tegelikult ei ole toode/teenus oma raha väärt või tood välja miinused? Päriselt? Seega võiks lühidalt mu mõtte kokku võtta, et nö suunamudijate arvamus on tihti kallutatud. Samas ei ole ka see puhas tõde. Targemad on minu arvates need ettevõtted, kelle PR osakond teeb kohalike suunamudijatega koos üritusi, kutsub mingile event´ile, sellega ei kaasne mingit kohustust, keegi ei kiida ega laida, aga bränd on pildis.

Aga tagasi Laulasmaale. Laulasmaa suurim eelis minu jaoks on muidugi see, et see asub meie kodust ca 20 km kaugusel. Praktiliselt koduhoovis. Ehk siis kui mul on valikus Laulasmaa või Viimsi, siis ma valin Laulasmaa, sest ma ei viitsi sõita. Kui ma sõidu juba ette võtan, siis siiani on mu lemmikud asunud Saaremaal, aga mul on tunne, et see võib muutuda. Üks mu blogituttav kiitis Rakveret (jah, ma olen ilmselt viimane eestlane, kes seal käinud ei ole) ja tegi seda nii veenvalt, et mul tekkis tahtmine kohe sinna endale üks puhkus broneerida. Hinnad põhimõttelised samad, mis Laulasmaal,  vaid see paganama sõit…

Laulasmaa teine tugev pluss mu jaoks on imeline loodus. Eile oli võrratu päikeseline talveilm (mis täna hommikuks asendus muidugi juba vastiku vihmase ja halli sügisilmaga). Me jõudsime Laulasmaale liiga vara – st alguses oli meil plaan vaid spaakülastus teha, aga sujuvalt mõtlesime me ümber. Sisse registreerimiseni oli kaks tundi aega ja nii veetsime me vahva hommikupooliku rannas ja männimetsas jalutades. Mulle endale meeldib Laulasmaa rand eriliselt hilisuvel, me oleme Marekiga augustikuus käinud pulma-aastapäeva romantikat tegemas (lihtsalt vahtsime merd ja jõime vahuveini, mis te siis arvasite!) ja see oli imeilus. Siiani üks mu lemmikuid spaakülastusi, aga ilmselt on suuresti põhjus ka seltskonnas, ilusas ilmas ja tähistataval päeval. Mul on isegi “Laine” spaas välivoodis magades olnud megakihvt spaakülastuse kogemus, kuigi “Laine” ise ei ole vapsee minu teetassike. Mulle meeldib Laulasmaa loodus ja see on kindlasti üks põhjuseid, miks me ikka sinna spaasse tagasi läheme. Kuigi…

  • Ma leian, et ööbimine on totaalselt ülehinnatud. 79 eurot rannaresidentsi standardtoa, mis on juba suhteliselt kulunud (ja ma olen selle eest ka 99 eurot maksnud) ja kus telekas on ikka sama suur (väike?) kui mu telefoniekraan, on ülehinnatud. Ausalt, eile vaatasime õhtul voodist multikat ja põhimõtteliselt oleks ma võinud lauale ka oma telefoni panna.  Vaata nagu läbi lukuaugu. Mega ebamugav. Jah, ilmselt pole teleka vaatamine spaas olles kõige olulisem, aga õhtul ikka tahaks (eriti lapsega olles) voodist vedeledes telekat vaadata. Erinevalt 2015 aastast kui ma kirjutasin “Kui me toaukse lahti tegime, oli meil kohe jalus kokkukäiv vedruvoodi ja selle peal padjad ja tekid – mulle tundus, et meid on magama pandud toa asemel koristuskappi. Tuba ise oli KOHUTAVALT külm, ruloo katkine ja loperdas katuseakna kohal, nii et see häiris mind nii metsikult, et ma sundisin Marekit, et ta selle mingi imenipiga kinni paneks, sest ma ei suutnud seda vaadata, telekas (mis oli sama suur kui iPhone 6) oli seina küljes kinni ausõna peal ning samuti viltu, aga me ei julgenud seda puudutadagi, sest see tundus sealt kohe alla kukkuvat, põrandaparkett hallitas” oli tuba muidugi puhas ja soe, aga iPhone 6 oli ikka viltuselt seina peal.
  • Kui kusagil on ebamugavad padjad ja madrats, siis see on vaieldamatult Laulasmaal. Ja ma olen selles hotellis vist pea igas toas ööbinud. Ma ärkasin öösel mitu korda seljavalu tõttu ja ei jõudnud ära oodata, et saaksin kodus oma Pranamat massaažimatile pikali visata. See viimane on minu jaoks muutunud täiesti asendamatuks. Nagu ma natuke kehvemini magan, viskan ma end sinna mõneks ajaks siruli ning tunduvalt parem hakkab. Neid matte saadeti kunagi vist kõikidele blogijatele ja kiidulaulu tuli siit ja sealt nurgast. Mina ütlen, et põhjendatult. Laulasmaalt loodan ma iga kord, et ehk on nad nüüd madratsid lõpuks ära vahetanud. Ikka ei ole. Ma võiks neile Napsiekontakti anda;) Või pangu siis Pranamt matid tubade standardvarustusse.

Spaa osaga on mu meelest nii ja naa. Ühelt poolt pole seal justkui midagi, aga samas selleks, et igav ei hakkaks, tuleb seal rohkem ujuda ja tegevust leida, seega justkui nagu pluss? Mullivannide mullid on nii nõrgad, et ma ei näe üldse seal põhjust istuda. Hommikul valutava selhaga spaasse minnes lootsin ma, et veealune massaaž avitab, aga ei midagi. Mulle tuli kohe meelde Viiking spaa, kus mullid mõnusalt läbi kloppisid. Lapsega on seal mõnus olla, laps on kogu aeg silma all ja pole ka sügav, et peaks kartma, kuid kindlasti ei valiks ma Laulasmaad spaa pärast kui oleksin romantilisel puhkusel kahekesi. Ma hetkel julgen öelda, et Viiking oleks spaa poolest üks mu valikuid (juhul kui parem tuba valida). Spaa plussiks on kindlasti välibassein ja õues asuv Soome saun. Välibasseinis käisime me Idaga lausa kaks korda. Vot see on mõnus!

Toit – Wicca on alati üks mu lemmikuid olnud, sest mulle lihtsalt nii meeldib Angelica Udekülli käekiri  – on kindlasti üks Laulasmaa tugevusi, samuti ka teenindus. Mulle alati nii meeldib kui positiivsed ja sõbralikud on sealsed töötajad. Seekord jäi mul Wiccas käimata, sest Ida oli spaast nii väsinud (muidugi ta ise seda ei tunnistanud), et ta keeldus voodist välja tulemast. Vaatas vaevuvaevu ära multika ja magas põhimõtteliselt juba kell üheksa. See viimane muidugi tähendas, et ta oli hommikul enne kukke ja koitu üleval, aga no mis veel uut on. Ilmselt mõjutas ta varajast ärkamist ka see, et ta tahtis kindel olla, et me ikka läheme hommikul enne sööki ujuma. Läksime. Mõnus värske tunne on nüüd.

Novot. Ja nii selle Laulasmaaga on. Iga jumala kord. Ei jää nagu rahule, aga samas jään. Virisen, et on kallis. Samas lähen alati uuesti tagasi. Aga teate, mis mulle veel meeldib. Et käid ja külastad ning võid ausalt oma arvamuse koos plusside ja miinustega kirja panna, sest mingeid ettekirjutusi ega ootusi ei ole kellelegi. Eks see on põhjus, miks minust “professionaalset suunamudijat” kunagi ei saa. Mulle meeldib välja öelda kõik, mis mulle meeldib/ei meeldi no strings attached. Ma tahan oma blogi hoida päriselt ausana. Ka koostööde mõttes. Selles mõttes on mulle vastumeelsed need blogijad, kes võtavad vastu iga koostöö, sest selle eest makstakse. Ma alles hiljuti kuulasin Kirsitšilli podcasti samal teemal. Ma olen alati suhtunud noortesse vlogijatesse kerge eelarvamusega, aga issand kui asjalikult need suunamudijad (ja nad ju on seda noorte seas!)  oskasid oma arvamust avaldada. Thumbs up!