Ma olen laisk ema. Ma ei viitsi meisterdada ja asju välja mõelda, et lapsel huvitav oleks. Või pigem ütleme siis nii, et mul ei ole ka ideid. Kogemusi. Ma ei oska. Sellepärast käin ma Idaga hea meelega igasugu üritustel, kus midagi uut ja põnevat laps kogeda saab. Õnneks on mul olemas ka minust paremad emad, kes oskavad meisterdada ja kutsuvad meid külla mängima. Kui mulle keegi šabloonid ette teeb, siis ma võin vabalt Idaga koos mässata, aga ise minust mingit kleepijat-lõikujat ei ole.  Ja Aidi kodus on alati lastel lõbus ja mina saan inspiratsiooni. Nad on terve perega nii loomingulised ja ägedad.

Eile tegi Ida lasteaiast popipäeva, et me saaksime Liisa ja Aironiga koos mängima minna. Nagu öeldud. Keilast Meriväljale. Autota. Okei, sõbranna korjas meid Balti jaamast siiski peale, aga mu meelest on sellised väikesed seiklused rongi ja trammiga aegajalt vahvad. Idal lõbus ja FBs ma juba kirjutasin, et ma satun alati huvitavate inimestega kohtuma ja juttu ajama.

Eilse kohtumise eesmärgiks oli külastada noore kunstniku Liisa esimest kunstinäitust. No ja kuna ta on juba nii võimekas kunstnik, siis õpetas ta natuke “tuutumatele” ka kunsti tegema. Nagu muuseas said lapsed üheskoos Eestile uue logo ka tehtud. Ei tea, kas peaks selle Sildnale saatma, et Eesti ei peaks mitte-logoga leppima.

Liisa enda kunstinäitus oli muidugi muljetavaldav. Tasus kohale minna küll. Ma nii imetlen neid vanemaid, kes jõuavad ja jaksavad nii palju lastega koos meisterdada. Kui ma sellest veerandigagi hakkama saan, on hästi. Õnneks andis Aidi meile mõned šabloonid kaasa, et mul lihtsam oleks ja Idal kodus lõbusam.

No  kui te arvate, et me vaid Eestile logo tegemisega piirdusime, siis te eksisite. See oli ikka ehtne meisterdamise-teisipäev.

Ja siis vaadake seda silti mu sõbranna suurema lapse toauksel. Kas see pole mitte geniaalne? Eriti see kolmas punkt!