Lihtsa elu Mailis

Mäletate seda vana “tõsielu”sarja, kus kaks naiivset tüdrukut teesklesid, et proovivad maaelu ja maatöödega hakkama saada? Sellise stsenaariumiga, mis pani ikka suurema osa ajast mõtlema, et kellele ja miks selline sari tehtud on. Ma arvasin tookord, et halvemaks minna enam ei saa selliste sarjadega. Selgus, et sai küll, sest tulid “Prooviabielu” ja “Rannamaja (raju reede)”. Nende järel tekkis mul küll tunne, et no nüüd enam kehvemaks minna ei saa. Ikka sai. Ratase tagasiastumisega algas uus tõsielusari “Lihtsa elu Mailis” ja kõige kurvem selle asja jures on, et kui teiste sarjade juures sai see “tõsielu” jutumärkidesse panna, sest palju sellistel sarjadel päris eluga pistmist ikka on, siis “Lihtsa elu Mailis” on kahjuks päris tõsielu sari.

Kaua sellest nüüd möödas on kui Mailis Reps skandaali tõttu tagasi astus? Kaks kuud? Ja oh üllatust, kes on koalitsiooniläbirääkimiste esindusnägu? Ja kellele ei välistata ministrikohta? Ega ometi see sama Mailis Reps? Täiesti ULME. “Esimest stuudiot” vaatasite? Kui ei vaadanud, siis lühikokkuvõte: Ei saa salata, et minu suhtes menetlus käib, ma pean siin tõsiselt otsustama, mis positsiooni ma võtan, ütles Reps oma tuleviku kohta valitsuses. Kas ta sobib ikka ministriks, olles kaks kuud tagasi lahkuma sunnitud? Eks tuleb siis ka mingi otsus, jätab Reps jutu lahti. Kaja Kallas igatahes Repsile ministrikohta ei välista.

Aga samas. Mida siin imestada, kui meil on üks teine tõsielusari ka käimas. Jah, minu pärast öelge minu kohta, mida tahate, ma olen jätkuvalt MITTE tiim-Kaljulaid. Eriti peale seda:

Ausalt, mul ei ole poliitikast kunagi rohkem kopp ees olnud ja rohkem piinlik olnud, aga mida see loeb, et mul piinlik on. Kas kedagi huvitab ja midagi muutub? Ei. Mailis saab uuesti kenasti ministriks, president ütleb konkreetselt, et käituge mu sõnade mitte tegude järgi (milline võrratu eeskuju!), üks kaabu vahetub teisega. Võib olla peaks kitsekarjuse ka tagasi ministriks kutsuma? Tänase päeva seisuga ma küll ei kujuta ette, keda valida kui uued valimised tulevad. Aga teie?

Kallis riik, aitäh!

Ma olen oma valdkonnas hea, julgen isegi öelda, väga hea spetsialist, ma olen haritud, intelligentne, töökas, ma armastan oma tööd. Lisaks sellele olen ma ema, küll ühe lapse ema, aga siiski ema, kellel on läinud lausa nii halvasti, et laps on andekas ja selgub, et ka ambitsioonikas. Me elame maal, laps käib maal lasteaias, aga mina käin linnas tööl. Teate küll, mida see tähendab. Maal ei ole sobivaid huviringe varnast võtta ja ega tööga on ka sama lugu. Muidugi midagi ma leiaksin, aga panite tähele, ma olen väga hea spetsialist. Kui ma ei töötaks oma valdkonnas, siis see oleks ande raiskamine. Sama on ka minu lapsega. See oleks ande raiskamine kui ma temaga ei tegeleks ja teda õigetesse huviringidesse ei veaks. Ehk siis ma sõidan kaks korda nädalas sada kilomeetrit vaid selleks, et mitte raisata oma ja lapse annet. Tulen hommikul varem tööle, et saaks varem töölt ära minna, sõidan lapsele järele, läheme linna huviringi ja siis tagasi koju. Ta tahaks veel viiulit ja klaverit ka õppida ning isegi eelkoolis käia, aga teate, see logistika muutub liiga kurnavaks. Kaks korda nädalas jõuan ma koju hilja õhtul. Olen täitsa väsinud sellest edasi-tagasi sõitmisest.

Mul on hea meel lugeda, et minu armas riik on ühtäkki muutunud nii mõistvaks töötavate emade suhtes. See on tänuväärt asi, liiga pikalt on meie riigis “tähtsaid töid” teinud vaid keskealised mehed. Rõõm on lugeda, et lõpuks ometi on riik toetav naiste karjääri tegemises. Seega ütlen juba aitäh ette. Mille eest, küsite? Ikka selle auto ja autojuhi eest, mille te mulle saadate*, et töö- ja eraelu hõlbustada, et ma ei peaks oma pead vaevama logistikaga, vaid saaksin olla pühendunum ema, abikaasa ja töötaja. Võib olla oleks mul isegi rohkem aega sõprade jaoks. Aitäh! Suurt autot ei ole vaja, sest ikkagi vaid üks laps, kuid kui tohib paluda, siis piisavalt suur, et koer ka pagasnikusse mahuks. Täitsa isegi mõni Kia linnamaastur ajab asja ära.

Kui autojuhisoovijaid on hetkel liiga palju, siis pole hullu, mul on teine lahendus ka pakkuda. Tööandja maksud võiksid töötava ema kohta olla nii palju madalamad, et tööandja jääks ellu kui maksaks mulle palka vahemikus 3500-6900 eurot. Siis mul ei oleks autot ja autojuhti vaja, ma saaksin endale lubada lapsehoidja ja isikliku autojuhi. Täitsa ise maksaks oma taskust. Üldse ei tahaks riigilt abi. Aga ma saaksin hea ema olla. Ja hea abikaasa. Ja hea töötaja. Hea spetsialist.

Aitäh!

Ja kui juba tänamiseks läks, siis tänan sind,armas riik, ka selle eest, et Selveris 10-tunniseid tööpäevi tegevate emade lapsed võivad poest tasuta šokolaadi võtta.

Aitäh veelkord!

*Kui täna auto toote, siis ärge enne üheksat tulge, mind ei ole kodus varem. Autojuht võib alustada tööd lausa uuest nädalast, mul see nädal on juba ära organiseeritud.