Pole ammu ühtegi raamatut arvustanud. Tuleb tunnistada, et ma pole viimasel ajal ka väga palju lugenud, kuidagi läheb aeg nii kiiresti käest, et igakord kui ma mõtlen, et lõpetan need magamistoas ootevirnas olevad raamatud ära, saab päev enne otsa ja ikka ütlen ma endale "homme". Mae Lenderi "Minu lõunamaaga" otsustasin ma algust teha munadepühal. Mõtlesingi, … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma Maega lõunamaal käisin ja mõtlesin, et kas ma ise kirjutasin selle raamatu
Minu sees on viimasel ajal mingi äng. Teen küll oma igapäevaasju ja püüan mitte lasta end mõjutada sellest mis ümberringi toimub, nautides väikeseid asju, hinnates neid privileege, mis meil on, kuid ikka on sees äng ja kurbus. Ärge öelge mulle, et "ära loe uudiseid", ma ei saa nii, ma loen, olen kurb ja minus on … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma häirivat armastust peaaegu ilusaks hakkasin pidama
Kui telekat ei ole, kedagi pole kodus, kes küsiks, et noh mis täna plaan on, aga uni kell pool kaheksa ikka ära läheb, siis on õige aeg visata öösärgis diivanile pleedi alla pikali ja lugeda lõpuni Mae Lenderi "Minu Hiiumaa". Ma alustasin selle lugemist Pranglisse minnes, natuke oli selline petja tunne, et lähen nö oma … Continue reading Ähk läheb tarvis