Veidi üle kahe aasta tagasi hakkas meie majas aina enam kostma sõnapaar Marcus & Martinus. Ma ei saanud aru, kust see tuli, mis see oli ja miks. Keegi siis ütles mulle, et nad esindasid ühel aastal Rootsit Eurovisioonil. Ma küll olen suur euroka vaataja, aga üldse ei mäletanud. Hea küll, kuulasin lugu. Tõesti täitsa hea. Kes ei tea, siis lugu oli “Unforgettable”. Aga see polnud veel kõik. Ida, keda ma olin püüdnud multikate ja audioraamatutega ikka norra keele lainel hoida ja selles feilinud, laulis korraga puhtas norra keeles. “Elektrisk”. Tore, aga täielik müstika. Igatahes aina enam saadeti mulle kontsertide linke ja ühel õhtul ma siis mõtlesin, et vaatan, mis need piletid maksavad ja kus kontserdid toimuvad. Enne kui isegi aru sain, olin ma ostnud meile Idaga kontserdipiletid Berliini. Kui neid Idale näitasin, sain vähemalt kaks päeva tunda, mida tähendab olla “maailma parim ema”.
Berliini kontserdile läksin ma nii, et teadsin kaht lugu, aga sain korraga aru, et sain osa millestki suuremast. Ida mangus, et me läheksime järjekorda tunde varem, kuid meie hotell oli kontserdikohast reaalselt paarsada meetrit ja ma ei saanud aru, miks me seda tegema peaksime. Kui mulle siis hiljem etteheitvalt näidati videot, kuidas artist oli tulnud järjekorras seisnud fännidega suhtlema ja laulma ja pilte tegema, sain ma aru, et ma ei saa lihtsalt millestki aru. Aga isegi kui me ei läinud kohale tunde varem õnnestus meil kuidagi saada kohad esiritta. Mõistsin, et liikuda enam ei tohi, sest ega seal mingit sõbralikku kohahoidmist küll polnud. Meie kõrvale sattus üks ema oma Idavanuse lapsega, kes ohkas, et isver, kuidas tahaks üht õlut, aga ära ei saa ka minna. Lubasin, et olen ta lapsele turvamees kuniks ta endale jooki läheb ostma. Lõpuks läks nii, et ta tõi jooke nii endale kui mulle veel mitmeid kordi kontserdi vältel. Samal ajal kui tüdrukud fännasid ja meie õppisime fännama, saime me omavahel ka tuttavaks. Nemad olid tulnud Serbiast, meil kuidagi klappis nii hästi, et vahetasime ka kontakte ning plaanisime koos Sloveeniasse (vist oli) kontserdile minna, aga lennupiletite hinnad panid sellele plaanile piduri. Neile küllamineku plaan on mul aga ikka to do listis. Ööbimiskoht, mida nad peavad on nunnu ja inimesed olid nii toredad, et miks mitte. Äärmiselt tore õhtu oli ja mul oli hea meel, et olime vist Idaga ühise hobi leinud. Ema-tütre asja. Sest kuigi ma kontserdile läksin veidi eelarvamusega tulin ma kontserdilt ära positiivsete emotsioonidega ning hakkasin edasi vaatama, kuhu veel soodsalt saaks kontserdile minna. Kahjuks jäi see plaan teostamata, sest osad sobivad sihtkohad olid juba välja müüdud ja teistesse olid lennupiletid liiga kallid või kattusid kuupäevad meie perereisiga.