Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus

Situatsioon suvalises töökohas:

Tööandja: Sinu kolleeg edastas meile andmed, et sa oled valetanud ja meid petnud, ületanud oma võimu piire, me peame sel teemal rääkima ja kui see vastab tõele, siis me peame paluma sul oma ametist lahkuda. 

Töötaja: Ei, see ei vasta tõele, see on nõiajaht, ma ei lahku kuhugi! 

Tööandja: Okei, pole hullu, me siiski ei usu sind ja  vallandame su. Homme on sul hüvitiseks kontol ka 30 000 eurot. Ja kuigi sinu kolleeg rääkis ilmselt tõtt, siis igaks juhuks me ikkagi vallandame tema ka. 

Tuleb tuttav ette? Muidugi mitte. Kui sa just ei tööta valitsuses ministrina. Kui töötad, siis see ilmselt on norm.

Mul ausalt ei ole ammu enam sõnu EKRE käitumise kohta. Tegelikult üldse poliitikute kohta. Kõrvalpõikena ütlen ka, et ma olen nii pettunud naises, kellest oleks võinud saada esimene naispeaminister. Selline arrogantsus ja lollus, et ma ei jaksa teda isegi kuulata enam. Ma isegi ei oska enam midagi öelda poliitika kohta. Mõnikord ma pean end rumalaks, aga ausalt kui ma vaatan erinevaid EKRE ministreid, eesotsas kahe “geeniusega”, siis mulle tundub, et ma olen ikka vägagi särav pliiats. Vägagi. Aga no sellest ma olen varemgi rääkinud, et ma võiksin hea meelega mõnd ministrit asendada, aga millegi pärast ei ole mulle ikka veel tööpakkumist tehtud.

See selleks.

Kuulasin täna uudiseid 1) järjekordsest hüvitisest ja 2) kantsleri ametist vabastamisest ja ausalt, ma loodan, et ma ei ole ainus, kes mõtles, et teate, käige ausalt p…e, enam ei jaksa debiilsusi taluda, kaua võib, aga samas on see selline jõuetu viha, sest kas midagi muutub?  Alustame sellest, et ministriteks on valitud kolme klassi külakooli hariduse või makaagi moraaliga inimesed. Jätkame sellega, et igaks juhuks saavad kinga ka inimesed, kellele “otseselt ühtegi etteheidet ei ole”. Ja lõpetame sellega, et miks peakski keegi ise vabatahtlikult lahkuma kui vallandamise puhul saab kaasa tagasihoidliku hüvitise? What the fuck toimub? Midagi ei muutu ka. Samas ongi ju naiivne loota, et muutuks. Kas ma muudaks endale kasulikku seadust kui see oleks minu muuta? Või ütleks nagu klassikust Laine, et on selle välja teeninud raske tööga ja võtab selle ilma häbitundeta vastu? Kannataks ära 200 kommentaari ja liiguks edasi järgmisse ametisse.

Kuidas need maailmad nii erinevad on, et kui suvalisest töökohast X oleks suure skandaaliga pidanud lahkuma/tööst ilma jääma suveline Piret või Mati, siis keegi ei oleks teda uute pakkumistega ootamas, et tule meile, meil on niikuinii parem. Oled aga minister või vähemalt Riigikogu liige, siis vähemalt vallavanemaks saad ikka. Pole üldse vaja muretseda. Erinevalt Piretist ja Matist, kes vallandatakse.

Ma lähen megalt närvi. Ja ma ei ole see inimene, kes vastandab valitsust ja “lihtinimest”. Mu meelest me kõik oleme ühtmoodi lihtinimesed, mõnel lihtsalt on rohkem vastutust. Tavaliselt kaasneb selle vastutusega ka kogemus ja haridus ja mingigi eetika, aga viimasel ajal on mul küll tunne, et oleks aeg hangudega Toompeale minna.

#piinlik

(PS: loodan, et keegi mind kohtusse ei kaeba, aga no on piinlik, isegi ilma häshtäägita)

 

Tänapäeva kratid//Modern Leprechauns

Sõbrannaga eile lobisedes jõudsime arvamusele, et keegi võiks inimeste lollusest ja ahnusest kirjutada raamatu. Ühtäkki tuli meile meelde, et keegi on seda juba teinud. Kivirähk on „Rehepapi“ juba kirjutanud. „Aga ta ongi nagu tänapäeva kratt, kes igast aidast midagi kokku krahmab, peaasi, et oleks rohkem ja uhkem,“ naersime me ühe avaliku elu tegelase üle, kes oma ahnuses on kaotanud taju reaalsusega ja ei adu enam seost pärismaailmaga.

Hommikul lugesin ma Postimehest Vilja Kiisleri intervjuud Laine Randjärvega. Me kõik mäletame alles hiljuti, kuidas ta vastu rinda tagus ja rääkis, kuidas ta 12 südamega tehtud tööaasta eest on 21000- eurose hüvitise ära teeninud. Selleks pidi ta ainult natuke oma uude ametisse asumisega ootama, sest oleks ta asunud tööle nii nagu sooviti ehk veebruaris oleks ta riigikogu liikme volitused lõppenud enne tähtaega põhiseaduse järgi „asumisega mõnda teise riigiametisse.“ Hüvitisest oleks ka ilma jäänud. Ostige lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil raha maitse suus. Loomulikult soovis Randjärv ametisse astuda peale volituste lõppemist, et ka moodsa kratina enne taskud varandust täis toppida. Mis aga juhtus? Proua läks ülbeks ja kaotas vassimise pärast uue töökoha SA Eesti Kontserdi juhina. Aga vassimine on nii hinges, et nüüd on aeg märtrit mängida. Tal ei olnud plaanigi 21 000 eurost hüvitist vastu võtta, tema Facebooki postitus täitis hoopis muud eesmärki ja inimesed said valesti aru, sest poliitiku kuvand on juba selline stereotüüpne. „Ma ei oleks seda hüvitist saanudki,“ raiub ta, sest leping oleks ikka enne volituste lõppemist allkirjastatud. Jube jama, et riigikogus ebaadekvaatsed juristid töötavad, sest nemad teavad kommenteerida, et määrav ei ole lepingu sõlmimise, vaid töökohal alustamise kuupäev.

Laine Randjärvest on oma lolluse tõttu saanud ahnuse võrdkuju. Nii ka eelpoolmainitud avaliku elu tegelasest. Lollus ja ahnus ei sobi ühte võrrandisse. On veel üks tark Eesti vanasõna – uhkus ajab upakile, narrus neljakäpukile. Vana aja inimesed olid ikka targad! Moodsad kratid on ahnusest ja raha hiilgusest pimestatuna nõus maha müüma oma väärikuse, lisaks jääb neil õigust ülegi – nemad on kannatajad, nendele on liiga tehtud. Ei ole teile liiga tehtud, ei ole. Teie oma lollus hammustab teid tagumikust.

Mitte et ma arvaks nüüd, et Laine Randjärv Töötukassa poole hakkab oma samme seadma või teine mainutud isik puu alla elama koliks, nad jätkavad samamoodi ühes või teises tasuvas ametis. Sest kõik müügiks. Ja mina leian end aina enam mõttelt, et peaks ka poliitikasse minema. Ma ei tee nalja, ma räägin tõsiselt. Ma olen sama loll kui pooled riigikogu liikmed, ma võiks sama edukalt teha nägu, et mu eesmärk oleks midagi muuta ja ära teha. Oot, aga tegelikult ma tahakski midagi muuta ja ära teha? Samas Tanel Talve tahtis ka. No vähemalt saaks ma endale auto osta, sest minu autol läks just kojameeste mootor katki. Vihmase ja lumise ilmaga nii kaugele ei sõua. Kuluhüvitisi ja kohtumisi valijatega oleks  hädasti vaja.

//

We were chatting with my girlfriend when we agreed that somebody should write a book about people’s greed and stupidity. Suddenly I remembered that we already have a book that talk about this topic – written by Kivirähk. We were laughing over one member of public about how “he is like modern leprechaun, who crabs hold on to whatever he can, as long as he gets more.” The person has lost his sense of reality because of his greed and cannot understand what is happening in the real world.

In the morning a read an article with one of our former MP Laine Randjärv. I think everyone remembers how not so long ago she justified how she deserves the 12000 euro compensation for the hard work she has done for the past 12 years. To get that, she only had to wait s little bit longer before starting at her new position. If she would start in February, her position as MP would have ended before the time because of “starting in another public position” according to the constitution. She would have not be entitled to receive the compensation anymore. Show me somebody who is fool enough to give up that kind of money? Of course she wanted to start after her time as MP was over, so she could fill her pockets to the max. What happened instead? Well, the missis got a bit too greedy and lost her new position as the head of Estonian Concert because of her games. And now it’s time for her to play a martin. Apparently, she had NO intention to accept the 12000 compensation, her Facebook post was written for totally other reasons and people have misunderstood her, because politicians have the traditional “bad reputation”. She keeps repeating that she “would have not received that compensations” as the contract would have signed before her time as MP had ended. So sad that we have incompetent lawyers working in the parliament as according to them, it is about when you start on the new position and not when you sign the contract.

Because of her stupidity, Laine Randjärv has now become the face of greed. So has the fore mentioned member of public. Modern leprechauns are so blinded by greed and money that they are willing to sell their dignity and what’s even worse – they see themselves as victims! No, you are not the victims. It’s payback time by your own stupidity.

I am not saying that Laine Randjärv will go and claim social benefits or the member of public will become homeless, they will probably find new positions to fill. Because everything is for sale. Which makes me think more often that maybe I should become a politician too. I’m not kidding here. I am as stupid as half of the MP’s, I could as easily pull a face that I want to change something. Wait, but I actually want to change don’t I? At least I could buy myself a new car as on the current one the wipers just stopped from working. I won’t get far in it sif it’s raining or snowing. I desperately need some expenses to be reimbursed and meetings with voters.

 

21 000

Inimesed Laine Randjärve peale pahased, et too Riigikogust lahkudes ca 21 000 eurot hüvitist taskusse paneb ja ütleb: “Olen olnud riigikogus kaheksa aastat, enne seda neli aastat minister, kus olin samuti riigikokku valitud mandaadi alusel. Olen oma tööd riigikogus ja valitsuses kõik need 12 aastat südamega teinud, mistõttu võtan seaduse poolt ettenähtud hüvitise vastu.

Kas keegi tõesti naiivselt arvas, et kui sülle kukub SEADUSEGA ETTNÄHTUD hüvitis, siis keegi VABATAHTLIKULT loobuks sellest? Päriselt? Et inimestele meeldida? Aateline olla? Ilma südametunnistuse piinadeta? Nalja teete või? Või et ta ütleks, et pole seda ära teeninud, et selle 12 aastaga polegi midagi olulist teinud, pole nagu südamega asja juures olnud ja las see raha jääb. Või et teda tegelikult kotib, et Delfis on (1)700 kommentaari sisuga “riigikogulased sakivad”?  Kommentaarid ja teemad tulevad ja lähevad, Lainele jääb ikka 21 000 eurot.

Ja üldse. Kas teie loobuksite? Ei, ei loobuks te midagi. Miks? Neid laulusõnu teate?

Otsi lolli, kes ei kardaks kolli
kui on kollil rahamaitse suus.
Raha mängib elus põhirolli.
Raha see on õnn ja armastus

Kõrged mõtted see on puhas möga
pole ilu ilma rahata.
söö ja maga, sarvevahet süga –
ega elult muud ei taha ka.

Raha võim on suur ja igavene
elu lühike – raha pikk.
Kel on vähe või on natukene
sellel puudub helge …
sellel puudub helge tulevik

Rohkem ei olegi vaja midagi öelda. Selle nimi on elu. Kui lahkud tavalisest töökohast peale “sada aastat südamega tehtud tööd” saad pudeli veini või konjakit, raamatu ja lilled. Mõned õnnelikumad saavad ettevõtte logoga käekella ka. Riigikogust lahkudes saab lihtsalt 21 000 eurot. Mina sain viimasest kohast lahkudes sõimata. Mis teha. Elu. Kuigi ma oleks ka raha eelistanud. Mul on täiuslikust õnnest natuke vähem puudu kui 21 000. Umbes 8000 euroga oleksin juba mäel.