Mulle jäi hommikul uudiseid läbi sirvides ette ka üks uudis, kus tuntud Eesti raadiohääl (või telesaatejuht või blogija või lihtsalt staar, ma ei teagi, kes ta täpselt on) andis mõista, et kihlasõrmus peaks vähemalt 1500 eurot maksma. Rohkem ei oleks vaja, sest ilmselt kaotaks ta selle niikuinii mõnel peol ära. Ma olen varem samuti lugenud lugusid, et kihlasõrmus peaks maksma vähemalt kaks kuupalka või veel mingeid teatud summasid ning pole kunagi täpselt aru saanud, miks see nii peab olema. Miks on kihlasõrmuse juures kõige olulisem selle hind? Mida see näitab? Et töötad näiteks saekaatris ja näitad armastatud naisele, et oled võimeline võtma laenu, sest sõrmus peab maksma summa X? Või paned sõrmuse sõrme ja ütled, et FYI, see sõrmus siin maksis mu kolm kuupalka? Või kuidas täiesti tavaline naine kohe teab, kui palju see sõrmus maksab?
Ma ütlen ausalt, et mul pole õrna aimugi palju mu kihlasõrmused (jp, neid on kaks olnud elus) maksnud on. Ilmselt päris Dollarstore´ist ostetud pole ja juba aastaid karbis seistes pole kullavärv ka mahakoorunud, kuid millegi pärast ma kahtlen, et need kuupalkasid maksnud on. Muidugi ma siis väga vabandan Mareki ees kui nii oli, sellisel juhul olen ma lihtsalt rumal ja ei ole teadnud, et mul ehtekarbis mitmeid tuhandeid eurosid maksev sõrmus on. Ma ei ole kunagi tegelikult selle peale mõelnudki, sest minu jaoks on kihlumise juures kõige olulisem emotsioon. See tunne, mida aastaid hiljem meenutada. Boonuseks muidugi sõrmus võiks/peaks olema midagi sellist, mis ka kandjale meeldib, aga ma oma rumalas peas arvan, et kui juba kihlutakse, siis ju see sõrmusekinkija ka teab, milline sõrmus sobib.
Abielusõrmusest saan ma veel aru, et sellele kulutada. See on midagi sellist, mida kannad igapäevaselt, see on kogu aeg silma all ning idee poolest peaks see olema ka üks ja ainus abielusõrmus elu jooksul. Siin saan ma küll aru, et paar ühiselt valib endale veidike edevamad sõrmused. Ega ei tahaks küll, et sõrme suvaline 30-eurone sõrmus kaunistaks. Samas jällegi, mis seal tegelikult vahet on? Meil on ka hästi lihtsad kuldsõrmused. Täiesti tavalised. Ilma igasugu kaunistuste ja iludeta. Miks? Jah, kindlasti ka selle pärast, et oleks klassikaline ja ei domineeriks, aga tahate ausalt ka teist põhjust teada? Ma ei raatsinud kallemaid osta. Kas ma seda häbenen? Kindlasti mitte. Ka siin on mu jaoks hoopis olulisem see, et pilte vaadates tuleb sisse soe tunne ja teadmine, et me oleme õige otsuse teinud. Juba 12 aastat oleme me teineteist abikaasadena hakkama saanud. See on mu jaoks palju olulisem kui see, et saaksin sõbrannadele öelda, et aa kas te ikka teate, et see sõrmus mu sõrmes maksis 64983502 eurot.
Keda tegelikult huvitab? Ma küsin kohe siiralt, kas kedagi päriselt ka huvitab?
