Rukkililled ja prügikast

Selle postituse pealkiri võiks olla ka #äraolelihtsaltvaene, sest viimasel ajal tuleb uksest ja aknast sisse soovitusi, et kui kõik tundub liiga kallis, siis ära ole lihtsalt vaene, vaid teeni rohkem, leia lisatööd ja hakka kasvõi sisuloojaks, leiba ei jaksa osta, siis söö kooki. Lihtne. Pealegi olla piinlik lugeda kõiki neid postitusi ja kommentaare selle kohta, kuidas toit on kallis. Et appikene, kas võidab see, kes kõige kallima hinnaga toote leiab. Ma annan enda poolt ka panuse. Veisehakkliha – 300g, 6.99. Suhteliselt pani minestama küll.

Kui nüüd see sarkastiline sissejuhatus kõrvale jätta, siis tegelikult on mulle viimaste nädalate jooksul jäänud hinge kriipima kaks olukorda. Esimene neist ehk nädal tagasi kui ma tulin Lidlist oma toidukotiga välja ja samal ajal kui ma oma asju autosse panin väljus poest ka vanem proua. Täiesti tavaline pensionär, korralikult riides ja viisakas, ometigi heitis ta pilgu prügikasti.