See ei ole reklaam. Okei, on.

Alustame sellest, et mitte keegi ei ole mul palunud seda postitust siin kirjutada, aga ma tundsin, et ma pean seda lihtsalt rohkem kiitma kui vaid Instastory’s. Kuu aega tagasi olin ma uue šampooni otsingutel ja palusin  lugejatel oma lemmikuid soovitada. Ühena, mida mitmed soovitasid, toodi välja Magrada pärnaõie šampoon ja juuksemask. Magrada seepide headust teadsin ma ammusest ajast, teistest toodetest olin vaid poes pakendeid imetlenud. Polnud nagu vajadust olnud uute toodete järgi, sest vanad lemmikud olid piisavalt hästi oma töö ära teinud. Siis aga tekkis vajadus ja soov midagi muud proovida. Hind oli hea ja nii otsustasin ma Magrada šampoonile võimaluse anda.

Nüüd on see koht, kus ma teid hoiatama pean, et ärge kodus järgi proovige, sest mina ei taha vastutada kui te sõltuvusse jääte. Ida oli just vannis käinud ja vannituba oli ikka veel täis mõnusat sooja auru kui ma oma pead pesema läksin. Terve vannituba täitus imelise pärnaõie lõhnaga ja päriselt mul oli selline tunne, et mu oma vannituba on imeväel muutunud loodusspaaks, sest see pärnaõielõhnaline aur…seda ei saa sõnadesse panna! Kui esimese hooga tundus mulle šampoon natuke võõras, justkui ei vahutanud nii palju kui ma oleksin tahtnud, siis peale maski juustele kandmist ja selle maha pesemist olid mu juuksed nii siledad, siidised (kas ma pean ütlema, et ka hästi lõhnavad?), et ma teadsin, et mina olen sõltuvuses. Ja täpselt nii ongi.

Vaid kuu ajaga on need tooted imet teinud. Iga pesuga läheb toode paremaks, iga korraga lähevad juuksed elujõulisemaks ja säravamaks. Ja vaadake, mul on väga kahjustatud juuksed, aga ma natuke väldin juuksureid, sest kaks viimast korda on nad “terveks tegemise” eesmärgil lubades “vaid otsi lõigata” mulle mulleti pähe lõiganud ja ma enam ei taha. Ometigi vaatan ma pärast peapesu peeglisse ja NÄEN täiesti selgelt erinevust oma juuste seisukorras. Hakkan iseendale meeldima, sest juuksed on lõpuks ometi normaalsed, nii nagu juuksed peaksid olema.  Need on täiega säravad, ja hoiavad nii hästi nagu oleks ma juuksurist tulnud. Ma olen nii vaimustuses, et tahtsin seda vaimustust teiega ka jagada! Kui ma veel oleks enne seda suvalist autoselfie’t viitsinud juuksed ka ära kammida, aga kammoon, see oleks juba liiast, hakka pärast veel mehi jalaga eemale peksma. Ok, nali, kuid tõesti. Mu juustel on elujõud tagasi.

Tänu ühele lugejatele avastasin ka nende kodulõhnastajad. See oli nagu selline vastastikune influence´imine. Mina soovitasin talle lugejale šampooni ja tema küsis, kas ma juba kodulõhnastajaid olen kasutanud, et need on ka oivalised. On jah. Tõesti on. Kui ma ei eksi ja seda unes ei näinud, siis minu meelest oli nende FB lehel reklaam, et täna on kõik kodulõhnastajad -15% ka. Läheb siis tellima. St mina lähen. Teie võite ka minna, aga mind pärast ei süüdista kui sõltuvuses olete pärast eksju?

 

Sada kraadi külma, lumi ja kuiv nahk //Surviving Norwegian winter. Skin care.

Ma ei mäleta, kuna ma viimati nii palju lund nägin. Kui maja ees on Idakõrgused lumevallid, siis tegelikult kõik tänavaääred on põhimõtteliselt minuga ühte kõrgust vallidega ääristatud. Päris ulme! Ja lund lubati veel. Ma saan aru, et täiskasvanutel võib täitsa kõrini olla lumest, sest keegi peab ju parkimiskohti ja kõnniteid kühveldama, aga laste seisukohast ei saaks vist ideaalsemat talve olla. Külma on ka mõnusalt. Sada kraadi just ei ole, aga täitsa kuusteist miinuskraadi siiski.

Selliste talveilmade suurimaks miinuseks on minu jaoks, et mu nahk on täiesti kuiv. Käisin duši all ära ja tundsin, kuidas nahk oli kohe vastikult kriipivalt kuiv. Ilma niisutava kreemita ma Norra elada ei saa. Keha jaoks on mul vanad lemmikud EA Honey Drops ja üks täiesti tundmatu Poola kreem, aga näo jaoks olen ma erinevaid variante katsetanud.

Paar kuud tagasi puutusin ma lähemalt kokku Turblissiga. Turblissi maski teadsin ma juba ammusest ajast, kes ei teaks, aga teisi tooteid ei olnud ma kasutanud. Nüüd sai viga parandatud. Lemmikuks, nii minul kui Idal, sai sära andev rabavesi 24K kullaga. Peale lühikest kasutamist ei oska ma öelda, kas see niisutab, silub kortsukesi ja tõstab naha elastsust nagu reklaam lubab, aga kauni sära andis nahale küll. Idale meeldis toode ilmselgelt lihtsalt sellepärast, et see sädeles ja seda tohtis endale peale pihustada.

Aga tagasi kuiva naha ja Norra juurde.

2

Norra jaoks viskasin ma kosmeetikakotti kaasa sügavniisutava näoseerumi. Tegelikult pean ma aus olema ja ütlema, et ega ma nii taibukas ei olnud, et oleksin arvanud, et mul seda igapäevaselt vaja läheb, ma tahtsin sõbrannale seda proovida anda, aga jumal tänatud, et selle kotti viskasin.  Ma ei tea, kuidas ma selleta siin ellu jääks. Okei, muidugi ma liialdan veidi ja küllap ma sõbranna kosmeetikakotist mõne kreemi oleks leidnud, aga käsi südamel – kuiva naha parim sõber karges kliimas.

Boonuseks veel, et turvas toimib kortsuvastase hooldusena, kiirendab naha ainevahetust, ergutab ja elustab nahka, nii et pole ime, et see minu kosmeetikakotis kindla koha leidis. Mu kosmeetikakotis on väga vähe tooteid ja sinna on üsna raske pääseda;)

//

I can’t remember the last time I’ve seen that much snow. If the heaps in front of the house are as tall as Ida then the sides of the streets are edged with heaps that are basically my height. Out of this world, really! And they have forecasted more snow. I can understand why grown-ups are quite sick of snow because someone has to shovel out the parking spaces and pavements. But from a kid’s perspective, you couldn’t wish for a more idyllic winter. It’s chilly enough as well. Not exactly minus hundred but down to sixteen degrees below zero definitely!

The biggest downside of winter weather like this for me is my completely dry skin. I walked out of the shower and felt my skin itchingly dry . I couldn’t live in Norway without a good moisturiser. For my body I’m trusting my old favourites EA Honey Drops and a completely unknown Polish moisturiser. When it comes to my face, I have tried all sorts of different options.

A few months ago I was introduced to Turbliss more closely. Obviously I knew about their facial masks (who doesn’t!), but I hadn’t used any of their other products. I have now made up for that. One of mine and Ida’s favourites is Turbliss Illuminating Peat Water with 24K Gold. I haven’t used it for long enough to comment whether it moisturises, smooths the wrinkles and enhances the natural elasticity of the skin like it promises to do but it does give a nice glow to the skin! Ida obviously likes it mainly because it glitters and she’s allowed to spray it on her.

But back to Norway and dry skin.

Coming to Norway, I especially threw Turbliss Deeply Moisturising Face Oil into my vanity bag. I must admit that I actually wasn’t clever enough to think that I would need to use it daily here. I only wanted to bring it for a friend to try but thank goodness I grabbed it with me. I really don’t know how I would survive without it here. Alright, I might be slightly exaggerating and I probably would have found a moisturiser from my friend’s vanity bag but hand on heart, this face oil is honestly the best thing for dry skin in this crispy weather.

The fact that peat acts as anti-wrinkle treatment, speeds up the metabolism of skin, enlivens and rejuvenates the skin are all added bonuses! No wonder it’s found a place in my vanity bag. There aren’t that many products in that bag and it’s pretty difficult to get admitted 😉

Vippa kiigulaud & kingiloos

nEST poodi kaupa otsides ristusid minu teed Vippaga (LINK KODULEHELE), kelle tootevalikus olid sellised vahvad tooted nagu Sadasabad, Tahvelpusled, Tangramid, Rahvajutukaardid, puidust klotsid ja kiigulauad. Ma tutvusin veidike nende ettevõttega ja see, mida ma nende kohta lugesin, meeldis mulle otsemaid. Kaks pärimuskunsti uskuvat noort naist, kes soovisid, et nende endi ja ka  kõik teised Eesti lapsed saaksid mängida oma kodumaal valmistatud lihtsate asjadega, mis jätaksid ruumi ka iseseisvale mõtlemisele. Plastmassist masstoodangu kõrval on see kiiduväärt ettevõtmine.

Nii Vippa tooted minuga kaasa rändasid.

Esimesena katsetasime me Ida peal ära sadasabad. Sadasaba (LINK) on käelist tegevust ehk peenmotoorikat arendav punumismäng. Laps saab värviliste paeltega punuda kujunditele erinevaid huvitavaid mustreid. Esimese hooga läks Ida närvi,sest ta ei saanud aru, mida ta tegema peab, aga kui ta mõne aja pärast sai selgeks, et peab nöörist mustreid moodustama, istus ta nagu liimitult oma sadasabaga veerand tundi tegevuses. Ja Ida puhul on see VÄGA pikk aeg, sest ta on äärmiselt aktiivne ja püsimatu. Aga Sadasabad ei ole vaid lastele, vähemalt nii õppisin ma oma klientidelt. Üks naine ostis selle oma dementsele emale, sest ta arvas, et selline “näputöö” hoiab teda paigal, kuna talle pidavat meeldima “pusserdada” erinevate asjade kallal. Hiljem tuli ta poest läbi ja palus tootjale kiidusõnad edasi öelda.

Sadasabad on täiesti asendamatu kaaslane pikkadel auto- ja lennureisidel, ooteaegadeks arsti juures, kohvikus, kus iganes. Minu soovitus on endale soetada mitu erinevat Sadasaba (poistele nt komplekt “Poiste eri), sest nii jätkub uudistamist pikaks ajaks. Ma pean tunnistama, et mõnikord kui ma tahan Idast natukene rahu saada, siis ma annan talle Sadasaba kätte. Ma olen Vippale tänulik, et nad nii geniaalse toote on välja mõelnud. Lihtsuses peitub tihti võlu, eks?

Teiseks katsetasime me minu peal ära Tangramid. Tangram (LINK) on vana nuputamismäng, kus tuleb tükkidest moodustada kujundeid. Mahuta tükid sobivasse vormi või kui soovid väljakutset, siis pane kujund kokku ilma aluseta. Tangrami loovam osa on juppidest kokku panna erinevaid pilte. Mina, kes väga hästi ruumiliselt ei näe ja alati igasugu sarnaste mängudega vaeva näen, pakkus Tangram päris pusimist. (Aga kokku sain;)

Tangramiga tuleb mulle aga meelde üks lugu, kui poodi tuli  üks naine, kellega me tühjast tähjast rääkima hakkasime ning mingi hetk ütlesin ma, et näed, need tillukesed pusled on nüüd hästi popiks muutunud, et keegi kusagil olla näinud ja nii nüüd neid ostmas käiaksegi. Naisterahvas vaatas südamega Tangrami ja ütles siis: “Ma arvan, et see on minu kodust alguse saanud trend. Mul on selline kodus laual kaunistuseks, üks sõbranna kinkis selle mulle ja paar teist sõbrannat on nüüd seda ka näinud ja uurinud, kust see pärit.Ma saatsin nad sinu juurde”
Ma ei olnud päris kindel, et me samast asjast ikka räägime. Selles mõttes, et kuidas ta saab seda kasutada lauakaunistusena. See on ju ometi pusle?
Naine vastas mu küsivale näole:”Jaa, ma tõstan seda diivanilauale ja siis jälle söögilauale ning teinekord kui mul on raske, siis ma keeran ta tagurpidi ja panen uuesti kokku.”

Okei. Oli selge, et me räägime samast asjast.

Naine jätkas: “Mu sõbranna kinkis selle mulle ja kogemata avastasin ma, et see polegi niisama tassialus, vaid väike pusle. Mu süda oli tol hetkel katki ja siis ma istusin ning panin südame uuesti kokku ja ütlesin endale, et süda võib küll korraks katki minna, aga seda saab uuesti kokku panna.”

Ma olin sellest mõttest vaimustuses.

“Nüüd ongi nii, et igakord kui mul on raske, teen ma selle väikese südame katki, panen uuesti kokku ja ütlen endale, et selle siin saame me korda. See on minu teraapia.”

“See on sul vist viimane süda?” küsis ta. “Ma pean selle ka endale ostma, siis mul on mõlemal laual üks kaunis süda, mida rasketel hetkedel kokku tagasi panna.”

Sellised lood on täpselt üks põhjus, mis mind motiveeris poodi pidama ning andis järjekordselt tunnistust sellest, et Vippa tooted on absoluutselt vaimustavad, mis “mis lähevad peale” igale vanusegrupile ja nende kasutamisviisidele seab piirangu vaid meie fantaasia.

Täna tuli meie perre uus Lotte kiigulaud (LINK). Ma ei teagi, kas selle kohta sobib öelda mänguasi, pigem on see vist nii mänguvahend, mis sobib kõigile alates 3. eluaastast (max kandevõime 200kg). Laud arendab tasakaalu ja üldist kehalist aktiivsust. Lastel loob see eelduse ilusa rühi tekkimiseks ja soodustab huvi ka edaspidi spordiga tegeleda. Õige rüht aitab tulevikus ennetada selja valusid. Ühte lauda saab kasutada mitmel erineval viisil – tasasakaalulaud, kiik, poom tasakaaluharjutusteks, sild, liugtee mänguautodele ja pallidele, kiikuv häll jne.

img_4445

IMG_4449.JPG

img_4456

Ida on sellega päev otsa sahmerdanud. Tundub, et temasugusele aktiivsele lapsele on see ideaalne mänguvahend. Olgugi, et toote juures on kirjas, et kaasneda võib kukkumise ja sõrmede vigastamise oht, siis te ei pea kartma, et kiigulaud ohtlik on. Iga inimese tasakaal on erinev, kuid seda annab treenida ja Ida pealt vaadates, siis ei ole kartagi, et ta sellega kuidagi end vigastaks (ja uskuge mind ta kasutab lauda väga intensiivselt). Ja sõrmi ei tasu lihtsalt laua alla panna kiikumise ajal;)

Igatahes on Ida seda täna absoluutselt igatepidi kasutanud, mind sinna trenni tegema kamandanud (mille peale Marek ütles, et saabki tuharad trimmi), kõik nukud ja karud ja jänesed on ära kiikunud ning hetkel on kiigulaud leidnud kasutust voodina. “Päris ilus voodi!” kiitis Ida ja viskas end sinna pikali ning asus telekat vaatama.

img_4471

IMG_4481.JPG

Muide, Mareki vihje trenni tegemiseks ei olnud üldse vale, sest kiigulaud sobib tõesti ka treeninguteks. Vippa kodulehel on olemas ka videod erinevate treeningkavadega, mida ma soovitan vaadata.

Vot selline tore ettevõte on Vippa ja selline tore uus “koduloom” on meil tänasest kodus. Mulle meeldib, et see on puidust ja käsitsi valmistatud, sobib kenasti interjööriga ja ei karju silma nagu paljud lastele mõeldud mänguasjad kahjuks seda teevad. Ühel teist on võimalik endale kiigulaud ka võita. Selleks ei tule teha muud kui kiigata Vippa.ee kodulehele ja kirjutada kommentaaridesse, millised tooted teile veel kodulehelt silma jäävad. Viisakas inimene vajutab Vippa FB lehel sinist pöialt ka (SIIN)

Loosi võitja selgub järgmisel teisipäeval, 18.10. HEAD LOOSIÕNNE!

IMG_4485.JPG