Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et tööotsingud viisid mind otsapidi Berliini, kuhu ma pidin minema töövestlusele. Poolnaljaga ütlesin enne jõule emale, et kui ma tagasi ei tule, siis teate, et mind on kas prostituudiks müüdud või organidoonorina mustale turule paisatud. Järgmisel hetkel hakkas ema süda valutama ja veel järgmisel hetkel tuli meile geniaalne idee kinkida kogu perele jõuludeks Berliini lennupiletid, nii et saame kohe terve suguvõsaga töövestlusele minna. Võib olla te mäletate, et ma näitasin Instagramist, et mul oli eelmiseks ja selleks nädalaks 76590 piletit edasi tagasi Riiast Berliini. Põhjus oli väga lihtne. Me pidime minema kahe grupina, et vanaema ei peaks üksi olema kodus – laupäevast esmaspäevani ühed, esmaspäevast kolmapäevani teised + olid minul olemas piletid töövestluseks, nii et mina oleks jäänud veel edasi Berliini eilsest laupäevani. Aga te ju teate, et iga kord kui ma plaanin midagi, läheb kõik hoopis vastupidiselt plaanile. Nii läksime Berliini laupäeval vaid mina ja Ida, jäime sinna koos emme ja õega (selle pärast olid mul ka uued piletid, sest Ida oleks esialgu pidanud Marekiga koju tulema, aga ma ostsin meile uued piletid. Uued edasi-tagasi piletid olid odavamad.) Ja töövestluse ajal olin ma hoopis perega loomaaias. Tagasituleku piletid jäid kasutamata. (Teoreetiliselt kui ma tahaks võiksin ma veel praegu lennujaama põrutada ja uuesti Berliini tagasi minna, sest mul on täiesti kehtivad piletid olemas:) Töövestluse ütlesin ära. Korraga tuli nii palju pakkumisi, et otsust teha on üsna keeruline, aga samas mu enda sisetunne kisub ühe konkreetse pakkumise suunas. Ma loodan, et teen seekord vahelduseks õige valiku.
Edasi-tagasi piletite hind ühele – 17,98 eurot. Miinuseks küll alguspunkt Riiast, lihtsalt lisaks soodsamale hinnale olid ka lennuajad paremad. Lisatagasisõidu piletite hind Berliinist Riiga – 4,99 eurot. Saate nüüd isegi aru, miks nende piletitega võis hullata. Palju autoga Tallinnast Tartusse sõit maksma läheb? Või bussiga? Kui ma lisan ka bussisõidu hinna, siis minu pileti hind Tallinn-Riia-Berliin-Riia-Tallinn tuli kokku 48 eurot. Muidugi peab Ryanairi juures tähelepanema seda, et iga lisaliigutus maksab ja käsipagasiks loetakse vaid seljakotti/käekotti/läpakakotti, aga mul tekkis kohe hasart proovida järele, kas me saame neljaks päevaks reisile minna nii, et meil oli kaasas vaid rahakott, elementaarsed hügieenivahendid ja aluspesu. Saime. Uskuge või mitte, aga nendesse seljakottidesse mahtusid ka shopingutulemused ja nagu te aru võisite saada, siis mõni meist sai endale täielikult uue garderoobi jalanõudest mütsi ja kinnasteni. Ja see ei olnud mina. Mina ostsin huulepulga. Ma küll ei poolda odavpoodides ostlemist, aga lasteriiete koha pealt on Primark ületamatu. Eriti kui seal on jaanuarikuised allahindlused.
Shopingust veel nii palju, et nägin ühes poes ilusaid DKNY tenniseid/tosse. Hind ka ilus. Mõtlesin, et vaatan veel natuke ringi ja juba järgmisel hetkel tuli õde mu juurde, kaasas samad tossud, et vaata, Liisu, kui lahedad jalanõud ma leidsin. No ei osta ju enam samasuguseid. Mingis poes proovikabiinis proovisin seelikut selga, tulen välja ja samal ajal hüüab õde, et tulge vaadake ta seljas seelikut. Jälle täpselt sama. Jätsime siiski mõlemad ostmata, sest natuke tundus vale pikkus. Järgmisel hetkel proovin selga mantlit. Üllatusena vaatas emme täpselt sama mantlit. No way, mina nägin esimesena, mina ostan. Ostsin. Lisaks huulepulgale. Samad stsenaariumid kordusid veel ka pluuside juures. Me kõik vaatasime samu asju. Kui me poleks koos kolmekesi olnud, siis vabalt oleksime me hiljem sarnased nagu kolmikud välja näinud. Samasugustes jalanõudes, pluusides ja mantlites. Ida lahkus Berliinist nagu Primarki kataloogist välja astunud.
Seda, kui palju aega ma kulutan selleks, et leida sobiv ööbimiskoht, seda te ju juba teate. Kui ei tea ja tundub, et pakub huvi, siis palun lugege siit. Nii ka seekord scrollisin ma läbi vist kõik Bookingus pakutavad hotellid, lisaks kõik võimalikud AirBnB-d. Hinna ja kvaliteedisuhte poolest langes valik AirBnB kasuks. Schönefeldi lennujaama lähedal. Uberiga kümme minutit ja 15 eurot. Hind neljaks ööks 3 täiskasvanule + 1 laps – 300 eurot. Ei saaks valikuga rohkem rahul olla. Imearmas korter idüllilises piirkonnas, 30 minuti kaugusel kesklinnast. Korteri oleks saanud ka ca 50 eur/öö. Korraliku.
Mida me need neli päeva tegime? Ausalt, suurt ei midagi. Pühapäeval kui poed kinni on (ma ei teadnud seda kusjuures) alustasime Idaga päeva loomaaias. Tip of the day: mine kohale varakult, sest kui meie kell kümme loomaaeda jõudsime, olid sabas vaid mõned turistid lisaks meile, kui me kella ühe ajal lahkusime, oli järjekord täitsa mehine. Aquariumis oli ka juba liiga palju rahvast. Teine soovitus on kindlasti loomaaeda osta pilet ka aquariumi külastusega, ma arvasin alguses, et ah, mis seal ikka et niisama kalad. Tegelikult oli seal aga äärmiselt põnev – korruste kaupa kalasid, sisalikke, ämblikke, millimallikaid, krokodille… Ma ei saa öelda, et ma oleksin väga suur loomaaedade fänn, aga sellest siin sattusin nii vaimustusse ka ise, et lubasin Idale, et muidugi me tuleme tagasi. Seda, et me juba kaks päeva hiljem sinna sattusime uuesti, ei osanud ma aimata. Ma ei teadnud, et mu õde on ka loomaaedade fänn. Nii me siis nelja päeva jooksul kaks korda loomaaias käisimegi. IG story´de highlightsidesse panin mõned videod ka nii enda kui Ida kontole. Muidugi ei anna see edasi pooltki seda kui lahe loomaaed tegelikult on. Ja ka talvel. Kaelkirjakud, pandad, elevandid…kõik on kenasti väljas. Ahvimaja täiesti fenomenaalne. Vaatad lummatult nende tegevusi ja mõtled, et kas võiks olla tõsi, et vähemalt osadest inimestest on ahvid küll intelligentsemad.
Piletid 21 eurot täiskasvanule (ilma aquariumita 15,5), lapsele 10 (ilma aquariumita 8).
Teletornis käisime ka ära. Ma olen lapsest saati mõelnud, et sinna tahaks minna. Lapsena tundus see postkaartidelt vaadates ju eriti põnev ja suur ja kättesaamatu. Ega seal midagi erilist erilist ei ole, teletorn nagu teletorn ikka, aga lapsepõlveunistuse täitmiseks käisin nüüd ära, lõime Idaga baaris klaase kokku (igaks juhuks ütlen, et Ida jõi Fantat;) ja imetlesime vaadet. Tehtud. Uuesti enam ei viitsiks minna. Kui siis restorani sööma. 17 euro eest saaks soovi korral poest osta vähemalt kaheksa pudelit veini. Ja mitte kõige odavamat. Berliin on joodikute paradiis. Rohkem vaatamisväärsusi me läbi käia ei jõudnudki. No mis sa teed matkasellidega, kellest üks on rase ja teine valede kingade ja villidega. Berliini müüri monumendist jäin ma kolme kilomeetri kaugusele. Mulle tuli meelde üks perereis, kus me tahtsime Värskasse minna, ka umbes kolm kilomeetrit enne Värskat pidime me ümber keerama. Onu lausus nukralt “Nii lähedal, samas nii kaugel”. Seekord ütlesin mina sama Berliini müüri kohta. Aga pole üldse hullu. Esiteks on mul plaan tagasi minna natuke soojemal ajal. Hoian piletitel ja pakkumistel silma peal. Teiseks selline niisama linnas kulgemine on omaette puhkuseliik. Vaatad maju, inimesi, mõlgutad omi mõtteid…Mõnus vaheldus.
Samas nüüd ma tunnen, et tahan puhkusest puhkust. Ida on küll väga kihvt reisikaaslane, aga teatud hetkedel on ta ikkagi kõigest laps, kes oma jutuvada ja jonniga, kui selgub, et kõiki maailma asju ei saa kokku osta, ikkagi ka väsitab. Aga mulle meeldib, et tal ei ole mitte mingit probleemi päev otsa ringi trallida, 11 000 sammu päevas on päris palju kuueaastaste jalakeste jaoks mu meelest, aga Ida ei tee teist nägugi. Mulle meeldib see matkaselli hing tema sees. Ja huvi asjade vastu. Isegi kui need küsimused, et miks Berliin on suurem kui Eesti ja muud sarnased, lõpuks väsitavad.
