Okei, see pealkirjas esitatud küsimus on suht rumal. Keda ei ajaks inimesed mõnikord nutma, st nende teod või väljaütlemised? Mind küll ajavad. Mis ei tohiks tulla üllatusena, sest kuigi ma terve elu olen püüdnud hoida seda jääkuninganna vaibi, siis tegelikkuses olen ma paras piripill.

Ilma naljata. Ma võiksin olla professionaalne nutunaine. Pulmad, sünnipäevad, laste esinemised, laulupeo rongkäigud, “Ta lendab mesipuu poole”, teatri etendustel aplodeerimine… Kel alati silm märg? Minul. Ja need on vaid positiivsete emotsioonide puhul.