Ma ei tea, miks ma ikka üllatun selle üle kui intelligentsed on tegelikult väikesed inimesed ja miks ma ikka aegajalt kipun Idat alahindama, sest tegelikult tean ma juba ammu, et nii mõneski vaidluses jään ma alla, sest mina ei ole nii kiire taibuga. Aga ma üllatun. Ja mõnikord ma üllatan ka selle üle kui kiiresti … Continue reading Vestlused kolmepoolesega
argipäev
Olme
Lühidalt võiksin ma selle loo kokku ühe lausega. Mu auto on katki. Kuid ma räägin pikemalt. Et kõik ausalt ära rääkida pean ma siiski alustama sellest, et mu auto on katki ja logistiliselt elame, töötame, käime lasteaias me kohtades, mis muudavad ühe autoga elamise võimatuks. Mäletate ma rääkisin, et ma ei kujutaks ette kui ma … Continue reading Olme
Siis kui ma aru saan, et Marekil on õigus
Mõnikord ma tülitsen Marekiga. Näiteks siis kui ta ütleb, et on peale füüsilist tööd väsinud ja mulle jääb mulje nagu minu töö arvuti taga oleks vähem väsitavam. Ma ei tea, kas ta tegelikult ka nii mõtleb, aga no ma oskan pilkudest ja sõnadest välja lugeda igasugu asju, mis mulle parasjagu sobib. Ma olen nüüd kaks … Continue reading Siis kui ma aru saan, et Marekil on õigus
Collect moments, not things*
Kui ma aeg-ajalt ei oleks ikka sama sarkastiline, ärrituv, vihastav mina, siis ma julgeks öelda, et midagi on minuga väga valesti. Juba teist päeva oleme me Idaga rattaga sõitmas käinud, mõlemad päevad 12 kilomeetrit (mis minu jaoks on juba täielik eneseületus) ja ma tunnen, et see olen aina rohkem ja rohkem mina. Sõidad mööda külavaheteid, … Continue reading Collect moments, not things*
Täiesti suvaline pildipostitus
Eile oli vihmane ilm ja kui muidu mõjuvad sellised ilmad mulle kuidagi melanhoolselt, siis eile mõjus vihm hoopiski kuidagi...ma ei oskagi õiget sõna leida. Motiveerivalt? rahustavalt? Romantiliselt? Võib olla põhjus selles, et ma tunnen, et psühholoogi juures käimisel on mingi mõju. Ma olen püüdnud ennast kõrvalt vaadata, analüüsida, see on üks veider kogemus. Ma kirjutan … Continue reading Täiesti suvaline pildipostitus