Estonian Fashion Festival ei ole lihtsalt järjekordne moeüritus, vaid kord aastas toimuv jätkusuutliku moe suursündmus, mille keskmes on kolm eriilmelist etendust: Mood-Performance-Tants, Antoniuse moeetendus ja OmaMood. See on festival, kus mood ei ole ainult esteetika, vaid ka seisukoht. Festival sünnib Pallase, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Loomemajanduskeskuse koostöös ning on pälvinud rahvusvahelise A Greener Future sertifikaadi ehk tunnustuse päriselt jätkusuutliku sündmusena. Ja jätkusuutlikkus ei ole siin vaid nö moesõna, vaid see päriselt on siin oluline.

Mina käisin sel aastal Mood-Performance-Tantsul Jaani kirikus ja Antoniuse moeetendusel ERMis. Viimastel aastatel olen kuidagi väsinud moeüritustest, kus fookus tundub sageli olevat pigem sellel, kes kohal on ja mida kannab, kui sellel, mida moel tegelikult öelda on. Vahel jääb mulje, et mood on muutunud millekski, mis lõhnab rohkem sponsorluse ja jaekaubanduse järele kui päris loomingulise väljenduse järgi. Loomulikult on erandeid – väikseid, siiraid ja väga ilusaid etendusi –, aga suuremates formaatides kipub see tunne vahel siiski tekkima. Estonian Fashion Festival ei olnud aga lihtsalt teistsugune, vaid lausa vastupidine. See ei olnud värske tuuleiil, vaid korralik tuul, mis raputas kaasa ka minu enda mõtteid.