Kuidas lihtsa vaevaga Marekile rõõmu valmistada

Te ju teate kõik, kuidas minu mees armastab tööd teha. Ta teeks võimaluse korral kõik maailma tööd ära, aga kuna ta siiski peab hakkama saama 24 tunniga ööpäevas, siis ta teeb ära kõik tööd Ussipesas. Mida rohkem teha on, seda õnnelikum ta on. Me Idaga ei ole kadedad tüdrukud. Ise läheme lilli korjama ja “unustame” igale poole vedelema ämbrid, labidad, närtsinud lilled ja nii edasi, kõik vaid selleks, et Marekile rõõmu valmistada. Milline hea naine ma olen, kas pole? Mõelge, kui ta oleks saanud endale virga naise? Ta oleks siis nii õnnetu, sest keegi teeks tema tööd võib olla eest ära. Minuga ta selle pärast muretsema ei pea. Meie korjame lilli ja teeme (tilul)ilu. Marek teeb tööd.

img_1010

Seda te teate ju ka, et mul oli plaan suvel soetada aiamaja. Isegi mudelid olid välja valitud siit, aga seda te teate ju ka, kuidas võivad väikeste ettevõtete jaoks asjad lõppeda kui kaks blogijat sama toodet reklaamivad. On see siis koostöö või mitte, aga ajalugu on näidanud, et kahte blogijat mõnikord ühe toote juurde ei mahu, seega vaatasin ma edasi ringi. Mul läks silme eest kirjuks ning tegelikult olin ma juba nii kaugel, et mõtlesin Marekit moosima hakata, et ta kas 1) loovutaks mulle oma kuuri, st muudaks selle ümber aiamajaks, kus saab ööbida või 2) hakkaks uut aiamaja ehitama. Õnneks see moosimine venis ning ma sattusin rattasõidul nägema Tuula tunnetusaeda. Täiesti uskumatu, et meie külas on selline äge asi. Ma olen täiesti hämmingus ja loomulikult positiivselt üllatunud.

60814164_296013401288927_6505325133454901248_n.jpg

Foto: Tuula tunnetusaed Facebooki lehelt.

Kas te teate, mis juhtub siis, kui ma mõnest asjast vaimustun? Muidugi tundub mulle, et ilma selleta ma elada enam ei saa. Veidra kokkusattumusena õpib mu sõbranna Räpinas just sama asja ja lubas mulle juuni keskpaigast nõuga (ja jõuga ma loodan ka, eksju, mu Räpinas õppiv sõbranna?) appi tulla. Üks asi viis teiseni ning ootamatult (te ei kujuta ette, kuidas mu aju kogu aeg midagi genereerib) jõudsin ma mõtteni, et ma ei taha enam puidust maja. Ma tahan klaasist maja. Satu tellis oma aeda klaasist kasvuhoone, mõttega et seal oleks hea veini juua ja raamatut lugeda, me kahjuks ei jõudnud veinitamiseni, kuid ma saan oma klaasmajas temaga mõtetes  veiniklaasi kokku lüüa ning kinnitada talle, et jah, Elena Ferrante raamatud meeldisid mulle sama palju kui talle.

Tegelikult on mu idee isegi natuke suurem kui üks klaasist maja, aga see mõte on veel liiga toores, et jagada. Võib olla järgmiseks aastaks. Hetkel alustaks ühega. Guugeldades jõudsin ma sellisele lehele nagu Vitavia. Leidsin täpselt sellise maja nagu ma olin oma peas välja mõelnud, et mul vaja on – selle siin – ja võtsin nendega ühendust. Mõnikord lähevadki asjad nii nagu nad minema peavad. Nendega rääkides tundsin ma nagu oleks teisel pool telefonitoru vaata et hingesugulane. Kuidagi kõik mõtted olid meil sarnased, maailmavaade kippus sarnanema, väärtused, isegi elufilosoofia. Luksus, mida saad endale lubada! Kas see ei ole ilus mõte, mille järgi elada. Maal elamine, omad taimed, kasvuhoone, värske toit, metsalilled vaasis, vaikus, isegi muru niitmine ja rohimine. See ongi luksus, mida kõik saavad endale lubada. Käegakatsutav luksus. Kas pole veider, kui vähe on tegelikult vaja?

62111399_379072699406524_4762315538019909632_n.jpg

Step 2: Pizzaahi

Ja kuidas ma selle kõigega Marekile rõõmu valmistan? No aga enne aiapaviljoni kohaletoomist on vaja betoonist vundament valada, et sinna plaadid/kivid panna. Kes selle valmis teeb? Ikka Marek. Kes siis teine kui minu kallis kuldsete kätega tööd armastav abikaasa. Jälle kord pean ma endale õlale patsutama ja ütlema, et ma olen nii hea ja hoolitsev naine. Vaatan, et tal ometi töö otsa ei saaks. Igatahes sellest majakesest saab meie külalistele romantiline magamiskoht. Jah, just selline loodusega ühte sulanduv magamistuba!  Ma olen selle oma peakeses muidugi ka romantiliseks juba sisustanud ja kujutan ette seal lehvivaid pitskardinaid….

Sellised on meie selle suve plaanid. Lisaks sajale muule plaanile. Ma ei tea, kas me üldse midagi tehtud jõuame, sest ma ei saanud isegi aru, enne kui mai juba läbi oli. Juuniga on nii, et üks üritus ajab teist taga ning mul on tunne, et suvele tuleks kiiruse eest trahvi teha. Kuidagi liiga kiirelt lippab!

 

Missioon: tagahoov korda

Istusime eile nagu kaks wannabe maastikuarhitekti laua taga ja kujundasime, kuidas aed välja peaks nägema. Kuhu mida paigutada ja mida üldse valida, et kõik vajalikud hooned ja muu eluks tarvilik oleks olemas, aga samas et kõik ei oleks üksteise otsas kuhjas ja jääks ikkagi piisavalt õhku.

Otsustasime, et jagame tagaaia kolmeks. Sinna, kus on saun, tuleb “muna-ala” koos grillimisnurgaga. Paekivist grillimisnurka hakkasime me juba umbes kuus aastat tagasi ehitama, aga see jäi soiku, sest muud olulisemad tööd tulid peale. Nüüd aga on see jälle päevakorras, sest sauna juurde on vaja ehitada terrass, mis sujuvalt lähekski üle grillnurgaks.

DSC05016

Ühtlasi tähendab see ka seda, et Ida mänguala, mida eelmisel aastal hakkasime ehitama, tuleb sealt ära kolida. Ja kui juba planeerimiseks ja ümberkorralduseks läheb, siis hakkasime vaatama ka mängumajasid, mida Ida ammu endale soovib. Tema ise valiks küll sellise, sest liumägi, aga mina ise mõtlen praktilisemalt millegi pigem sellise peale. Üks põhjus on kindlasti väga hea hind. Teine põhjus aga see, et ehk on see maja piisavalt suur, et vajadusel (vihma korral) julgeks Hugo sinna ka varju minna. Kuuti oleme me teda püüdnud keelitada nüüd igatepidi, aga ta lihtsalt kardab ja ei lähe sinna. Kuut iseenesest on piisavalt suur, et sinna saaks laheda kassimaja teha.

Kumma maja teie valiksite? Öelge palun, et selle, mis ka alloleval pildil.

Mul hakkas eile öösel silme ees hitt jooksma, kuidas vanast kassimajast saaks nunnu aiamaja, aga samas tean ma, et kui materjalid kokku lüüa, siis ilmselt on palju mõtekam uus aiamaja juba osta. Üks jäi kohe eile silma ka. Sobiks hästi sinna aia osasse, kuhu on plaan teha külalistemaja ja istumise osa. Ma olin peaaegu juba vajutamas nupule “lisa tellimus”, aga kuna selle tarne on nii kiire, siis enne oleks vaja pind valmis teha ja natuke asju ümber paigutada.

Selles mõttes on kevad nii tore, et alati tuleb sellist mõnusat uut energiat, et hakkaks kohe tegutsema, et Ussipesa ikka jälle paremaks teha. Kuigi see on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.