Alles hiljuti rääkisime õega, et meil on vist geenides see spontaanse reisimise värk, sest emmel on sellises reisimises must vöö ja meil annab ka see tunda. Kui meile õega meeldiks täiega, et istuks autosse ilma igasugu plaanita ja vaataks, kuhu välja jõuame, siis emmel samal ajal võibki hommikukohvi juues tulla mõte, et sõidaks Lillehammerisse ja õhtuks ongi ta kohal*.

Omajagu selliseid spontaanseid reise või tahtlikult ringiga sihtkohta sõitmisi on tehtud ikka ka. Minu meelest on need kõige ägedamad reisid ja vahet pole, kas sihtkohaks on Valga või Veneetsia. Lillehammerist Stockholmi sõit läbi Kopenhaageni. Või siis istuda kodus autosse ja lihtsalt sõita ning teha peatus seal, kus meeldib või kui enam ei viitsi sõita. Ma isegi korra mõtlesin, et teeks Idaga sellise väiksemat sorti Eesti tripi kui tal laagrid läbi, aga mul on tunne, et siis on juba suvi ka läbi. Seesama suvi, mida pole praktiliselt olnudki.