Mul on meeles üks jutt sõbrannaga, kes rääkis kunagi, et näed, tahaks endale osta uusi jalanõusid, aga siis lähed poodi ja ostad sealt kõike muud kui endale uusi jalanõusid vaja, sest lastel on vaja seda ja toda ja toda ka veel. Ma naersin. Minust küll sellist ema ei saa, et endale enam midagi luba ja ostan asju vaid lapsele.
Ma ei raatsi endale osta vihmamantlit. Kallis. Aga Idale ostsin täna sajaeurosed tossud küll. Sest vaja oli. (tegelikult oli ka vaja ja päris ausalt olid need allahinnatud ja maksid 104 euro asemel 60 eurot, aga ikkagi). Sain kaks pool tundi olla hea ema. Koju jõudes kuulsin juba, kuidas ta sõbrale sisistas, et vihkab mind. “Ta ei luba kunagi mitte midagi ja mitte kuhugi!” tihkus (tsau, vanaema!) ta nutta ja mossitas.
Tuttav tunne, aga lohutan – läheb paremaks 😀 Nii umbes vanuses 13 on elu puhta tšill. PS! Ma muust mittelubamisest saan aru, aga miks nr 1 ja 2 keelatud on? 😛 Garanteerin, et mõlemal juhul kobivad piigad enne päikesetõusu tuppa 😛
Sest just nimelt nad kobivad tuppa, aga koristama peame meie. kaks korda läbi tehtud. Ja täna tahaks varakult magama minna, mitte edasi-tagasi voodiasju vedada ning homme hommikul varajane äratus ja ei viitsi ka hommikukohvi asemel koristada tekke-patju. Lubasin turistimajja magama ja ütlesin, et kui pole maja korras hommikul (v. a voodipesu, sellega tegelen ise), siis järgmise kuu taskuraha on poole väiksem
Word! 😀
Lapsed on ju … lapsed. Neilt ei saagi oodata täiskasvanule omast küpsust. Jalanõud on midagi, mis peab olemas olema, ega siis paljajalu saa igal pool käia. Laps tahab endale meelepärast, ta ei teadvusta, ehk ei teagi, et ema endale mõnd asja osta ei raatsi, aga talle ostab küll.
oota,kas ma ütlesin, et pole vaja jalanõusid? ma ütlesin, et annan endast kõik, et lapsel oleks parim elu ever ja kui vastutasuks on “vihkan teda”, sest ma ei vii töö ajal ujuma või ei luba kõike, siis ma keen ka üle
Kui aus olla, siis mina ei oleks viinud last ujuma. Just tänu sellisele käitumisele. Ida on ju piisavalt suur ja peaks aru saama, et sul on vaja tööd teha. Seda enam, et sa ju toimetasid temaga eelnevalt ja ta sai endale päris kallid tossud. Mina oleks selgitanud töötegemise vajadust just läbi selle, et tänu sellele saad sa talle erinevat meelelahutust ja riietust lubada.
Jah, kui ma oleks kenasti selgitanud asju, siis poleks ka viinud, aga kaotasin enesevalitsuse, st karjusin ja seda ei tohiks teha. Palusin vabandust, selgitasin miks ma vihastasin ja siis vabanduseks viisin. Sest tegelikult käitusin ka mina valesti.