Ma käisin teisipäeval sõbrannaga teatris – Ugala “Ema” vaatamas, kui aega on, siis kirjutan sellest pikemalt ka, aga hetkel tahtsin rääkida sellest, et peategelasteks olid seal abielupaar, kes olid (vist) 33 aastat koos elanud ja naisel oli oma mehest nii kopp ees, et ta ei pidanud mehele paljuks öelda, et ootab tolle surma, et see saab olema ilus päev.

Ma ei tea kui paljudel paaridel päriselt üksteisest nii kopp ees saab olla, aga kooselus tuleb ikka seda ette küll, et kopp on ees. Ja mul sai eile kopp ette. Kohe mõõt sai täis.