Paar nädalat tagasi osalesin ma storytellingu koolitusel. Väga kasulik oli, sest vat kui öeldi, et ole hea jaga oma tööst üks naljakas lugu/edulugu/õpetlik lugu või niisama pitch, siis ega ei tulnudki kohe midagi kui ei olnud varem selliste asjade peale mõelnud. Siis tuli mulle aga meelde üks lugu sellest, kuidas ma viinakommidega Rootsis äri tegin. Muidugi ei oleks ma seda lugu jaganud tolle koolituse kontekstis, lihtsalt ei sobinud, aga tuli meelde, sest väga lõbus lugu.

See postitus on mul pikalt mustandite all olnud, tahtsin küll juba kohe jagada, sest see oli üks nii äge kohtumine, täpselt selline minu masti, kus sai nalja ja ilmekas näide sellest, miks näost näkku kohtumised kliendiga nii olulised on. Me saavutasime koheselt ühise keele. Siiski ma ei jaganud seda postitust veel, sest ma ei teadnud lõpptulemust ja ma olin kindel, et sellest saab minu edulugu.