Õhtul Idale head ööd musi andes tuli mulle meelde üks ammune teema, mille kohta ma arvamust avaldada tahtsin. Kas lapsele tohib suule musi anda. Ma olen aru saanud, et see on selline teema, kus arvamused jälle mustaks või valgeks jagunevad.
Mina tahaksin öelda, et ei ole kõik must ja valge. Meie jaoks näiteks ei ole mitte midagi loomulikumat kui Idat musitada ja kallistada. Mõnikord anname me musi suule, mõnikord põsele, mõnikord laubale, mõnikord üle terve keha. Ma ei saa kuidagi nõustuda, et lapse suule musi andmises saaks olla midagi seksuaalset. Lapse musitamine ja kallistamine on hoolivuse ja armastuse näitamine. Ma olen veendumusel, et selline suhtumine aitab lapsel kasvada selliseks, et ka tema julgeb oma tundeid väljendada ning ei pea lähedust imelikuks või ebamugavaks. Kui see mingis vanuses muutub talle ebameeldivaks, küll me järgi jätame. Ja musil ja musil on minu arvates ikka väga suur vahe. Lapse suule annab iga vanem teistmoodi musi kui oma elukaaslasele. Kõik siin maailmas ei tiirle seksi ja seksuaalsuse ümber. Asjad muutuvad ajas ning vastavalt olukorrale.
Võtke kasvõi imetamine. Mingi hetk on see nii emale kui lapsele kõige loomulikum tegevus, aga laps, keda on imetatud, ei jookse ju tänaval võõra inimese juurde ning ei hakka piima nõudma. Samuti eeldan ma, et keegi ei näe imetamises midagi seksuaalset. Ei ole ka suule musi andmine midagi teistmoodi. Meie, täiskasvanud, oleme rikutud mõttemaailmaga, lapse jaoks on asjad poole lihtsamad. Imetamine = söök, musi = hoolivus ja armastus.
Alles hiljuti Idaga rongis sõites hakkas ta igavuse peletamiseks igasugu asju välja leiutama. Muuhulgas tegi ühe käe pöidla ja nimetissõrmega ringi ja hakkas teise käe nimetisõrmega sealt seest kala püüdma. Aeglasemalt ja kiiremini. “Issand, mida ta teeb, kust ta midagi sellist on õppinud?” mõtlesin ma hirmuga. Aga mida ta siis tegelikult tegi? Püüdis kala! Täiesti loogiline. Vaid mina nägin selles liigutuses midagi muud, sest täiskasvanute maailm…
While kissing Ida good night, I remembered something from long ago that I wanted to give my opinion of. Can you kiss your child on the mouth? Seems like this is yet another topic where the opinions are divided strictly into two – black and white.
I would like to say, that not everything is black and white. For us, there is nothing more natural than kissing and hugging Ida. Sometimes we kiss her on the mouth, sometimes on the cheek, sometimes on the forehead and sometimes we cover her whole body with kisses. I cannot agree with the statement that kissing your child on the mouth is something sexual. Kissing and hugging your child is about showing you care. In my mind that kind of attitude helps the child to grow up to be a person, who is not afraid of showing his/her feelings and doesn’t think closeness is weird and awkward. If at some point this becomes uncomfortable for her, of course we will stop. And there is a big difference between a kiss and a kiss. Every parent kisses his/her child differently compared to the partner. Not everything in this world revolves around sex and sexuality. Things change in time and according to situation.
Take for example breastfeeding. At some point, that is the most natural activity for a mum and baby, yet a child, who has been breastfed, won’t run to a stranger on a street and demand milk. I would like to think that people don’t see anything sexual in breastfeeding. Therefore, kissing on the mouth is no different. We, adults, have dirty mind, everything is much simpler for a child. Breastfeeding=food, kiss=care and love.
Not long ago, we were sitting in a train and to chase boredom away, Ida started to invent different things to do. Among others, she made a circle with a thumb and index finger and started to catch fish from that circle with her other index finger. Slower and then faster. I was only thinking in fear, “Oh my god, what is she doing, where has she learnt anything like that?” But what was she actually doing then? Fishing! How logical is that. Only I saw something different in that movement, because you know, adulthood…
Ma olen väga twisted huumoriga, võin teatud hetkel kõiges midagi pervot näha jne Lapsele suule musi tegemine, kas see saab olla üldse mingi teema? Aprilli nali?
Esimesed kolm artiklit/arvamust, kui guugeldada: https://sobranna.postimees.ee/3296207/kas-vanemal-sobib-teha-lapsele-suule-musi
http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/millal-peaksid-vanemad-lapse-suule-musitamise-lopetama-psuhholoog-manitseb-sellega-ei-tohi-isegi-algust-teha?id=73910781
https://foorum.perekool.ee/teema/suule-musitamine-lapsed/
Mina olen ka twisted huumoriga, aga lapse musitamises suule ei näe ma midagi imelikku.
See oleneb HÄSTI palju perekonnast – kuidas kusagil kombeks on. Minu perekonnas on kohati nii ja naa – on neid, kes teevad suule ja neid, kes ei tee. MINU jaoks on suule musi tegemine üsna kindla romantilise natuuriga ja seega mina ei tee inimestele suule, ei lastele, ei täiskasvanutele (v.a. romantilises suhtes olles). Ausalt öeldes on see minu jaoks ka natukene…. imelik – miks suule, kui on miljon teist kohta kuhu musi teha? Sõpru ka väga ei musita, v.a. neid, kelle kultuuriruumis on nii kombeks.
Suule musi tegemisel on minu puhul tegelikult teine põhjus ka. Lapsed, kellel veel hambad pole arenema hakanud või kellel pole suus kaariest – huultele suudlemine võib vanemate baktereid edasi anda (sama põhjus, miks sama söögiriista ja veepudelit ei tohiks lapsega jagada). Ja kui vanematel on harjumus näiteks huuleherpest või huuleville või külmasoore kogeda, siis suule musi tegemine annab ka lapsele need asjad edasi. Vähemalt niimoodi on mulle hambaarstide poolt seletatud.
Ma usun, et Eveliis ikka ka ei käi teiste lapsi suule musitamas vaid teeb ikka ühe mopsu ainult enda omale. 🙂
Minul selle kohta mingit konkreetset arvamust polegi. Kui üleüldisemalt vaadata, siis leian, et väikelapseeas on okei. Teismeline ilmselt helistaks ise hädaabisse, kui vanem suud andma hakkaks. Kuigi mulle tundub, et see teema üleüldse ongi ainult pisikeste lastega aktuaalne. Vähemalt mulle pole veel silma jäänud ühtki arutelu teemal, kas oma 20. aastast last sobib suule musitada või ei. 😀
Mis puudutab baktereid, siis vaadates mis jama beebid endale igal võimalusel üritavad suhu toppida, siis noh… kas just peab enda omasid sinna nimme juurde toppima, aga ega nad hullemad ka olla ei saa.
Minu omad saavad ühesõnaga musi sinna, kus juhtub. Otsaesisele-põsele-pealaele-suule.
Nojah, eks ma ju kirjutasingi, et sõltub hästi palju perekonnast. Ma tean inimesi, kus perekond tähendab sisuliselt tervet suguvõsa ja kus tõepoolest kõik kallistavad-musitavad kõiki. Minu jaoks on see teistmoodi ja võõras 🙂 Aga eks igal perekonnal on ikka omad kombed.
Vot selle peale ma tõesti ei mõelnud, et lapsed topivad kõike muud ju ka suhu. Ent ikkagi – seda bakterijuttu (seal peeti silmas siis ikkagi neid, mis hambakaariest tekitavad) rääkis mulle hambaarst ja kuna mul endal on kehvad hambad, siis kipun ma teda ka uskuma.
Aga jällegi, taaskord, see sõltub väga palju inimesest. Minu jaoks, nagu ma juba mainisin oma esimeses kommentaaris, on huultele musi tegemine… võõras, vahet pole on see oma sugulane, oleks see oma laps vms, ainult romantilise suhte puhul on see minu jaoks OK.
Isver jah, ma ei kujuta ette et peaksin minema teisi lapsi musitama:D Või et võõras, st mitte mina või Marek tuleks last suule musitama. Aga ma olen samal arvamusel nagu Britt kirjutab, et ilmselt ei ole kellelgi probleemi sellega, kas teismelist tohib suule musitada, laps helistaks hädaabisse tõesti või lastekaitsesse, aga väikese lapse, st OMA väikese lapse puhul ei suuda ma suule musi andmises midagi hullu näha. Eriti kui laps on tõeline musitaja ja kallistaja, siis saabki oma mopsu sinna, kuhu parasjagu juhtub;)
Bakteritel ja kaariesel ja herpesel on ikka vahe.
Meie peres lapsi (ega kedagi peale oma partneri) suule ei musitata. Minu meelest on see lihtsalt imelik, last suule musitada. Huuled on mu kallima jaoks.
Ja lisaks siis see herpese-kaariese-teema ka.
Aga kallimale võib siis herpest ja kaariest levitada? 😀
Kallim on juba suur inimene ja temale ei mõju see “levitamine” nii. Herpese puhul ikka, kui tal seda enne veres polnud, aga just kaariesest rääkides. Mida kauem seda suule musitamist ja muud oma sülje jõudmist lapse suhu vältida, seda parem hammaste seisukord lapsel tulevikus. Ehk siis on, mille nimel pingutada!
Kopeerin selle kohta info:
Teine tähtis faktor kaariese tekkel, mis on neist kõige olulisem. Kaaries on nakkushaigus ja seda põhjustatud mikroobistreptococcus mutans’i levikust. Vastsündinu suus neid baktereid ei ole. Tavaliselt kanduvad need emalt või isalt lapsele üle süljekontakti, luti või lusikaga. Laps võib nakkuse saada ka teistelt pereliikmetelt, näiteks musitamise, ühise hambaharja või jäätisega, mis on määritud lutile.
Streptokokkide koloniseerumine algab peatselt pärast hammaste lõikumist, tavaliselt kuuendal elukuul. Bakteritel on äsjalõikunud hammastele hea kinnituda ja nakkuse tase kasvab koos vanusega. Mida varem laps nakatub, seda tõenäolisemalt kaaries juba piimahammastel areneb. Kõige kriitilisemaks ajaks ehk niinimetatud nakkusaknaks peetakse 9.–31. elukuud, mil lapsel areneb suus oma mikrofloora. Mikroobid, mis sel ajal suhu tulevad, hakkavad tulevikus määrama lapse suu terviseseisundit. Mida hiljem laps mikroobidega nakatub, seda tugevamalt on tema oma mikrofloora suus välja kujunenud ja seda raskem on võõrastel pisikutel end asustada.
Ega meie peres ka nii ei ole, et me last vaid suule musitame, musitame sinna kuhu juhtub ja kuhu laps tahab, suule musi tegemine on ka meie peres täiesti normaalne.
Mina oma lapsi võiksin vabalt suule musitada aga minu jaoks tekitab küsimuse see, et siis laps peab normaalseks ka teiste suule musitamist. Ma olen küllalt kogenud võõraste laste musisid – küll lapsehoidja, sõbranna, tuttavana jne. Esimesed kaks on nagu rohkem teada ag kui kohtun tuttava lapsega esimest korda ja ta tuleb teeb ära minnes kalli-musi nagu on harjunud, siis mina lapsevanemana ei tahaks seda olukorda. Et laps siis tegelikult võõraid musitab.
Tead, meil ei ole sellega väga probleemi olnud, teistele teeb musi põsele. Ma ei tea, kas seda on lasteaias õppinud või kust see tuleb, aga suule musitamine on meie peresisene asi, aga KÕIKIDE kallistamine on küll teema ja see on minu meelest vaid armas. Ma ise ei ole kunagi kallistaja olnud, alles nüüd olen harjunud kallistama ja tegelikult on see ju nii tore.
Täiesti häbitundeta musitan oma tütart suule, seda teeb ka minu mees. Pole üldse piinlik ega veider. Ta on veel väike (alla kolme) ja praegu musitan teda igale poole kui tahan (ja kui ta lubab :D) Kui on suurem, nt kuuene vms, siis ilmselt suule enam musi ei teeks. Ma isegi ei tea, miks väikeste laste suule musitamine tundub kuidagi õigem kui suurte laste puhul.
Mitte keegi teine meie perekonnast (vanaemad-vanaisad) last suule ei musita.
Minu jaoks seostub musi kiindumuse ja armastuse väljendamisega ning pole seksuaalne, seevastu suudlemine on.
Olen ligi 30 ja mu isa teeb mulle ikka põsemusi ning ka vennaga musitame põsele, kui näeme. Meie peres on see ok ja me arvame, et sooje tundeid ei ole normaalne häbeneda. Ilmselgelt ei ole meie jaoks musitamisel mitte mingisugust veidrat alatooni.
Nagu ma siin ka teistele vastasin, siis meie peres ei ole kunagi musitatud, aga mulle väga meeldib, et Ida on tulnud ERILINE musitaja ja kallistaja. Minu jaoks ei ole ka musis ega kallis mitte midagi seksuaalset, erinevalt suudlusest. Ja mulle tundub sama, et väikese lapse suule musitamine on täiesti okei, samas suurem laps ilmselt ise ei tahaks ja polegi enam probleemi, kas tohib või ei tohi.
Minu jaoks on olnud alati võõrastav lapsele/vanemale suule musi tegemine. Ei tehtud nii kui mina olin laps ega tee nüüd ka oma lapsega (kuigi ta on veidi üle aasta). Ma arvan, et laps ei jää kuidagi hoolivusest ja õrnusest seetõttu ilma, kuna musimopsti teen talle nii põsele kui pealaele kui käele kui jalale. Ning kallistamine on nii igapäevane niigi meie peres. Nagu eelnevalt kommenteeriti on ka minu jaoks suu peale musi tegemine pigem romantilise alatooniga ning sedasi musitan vaid oma kaasat. Kunagi nägin kui varateismeline poiss oma isale suu peale musi tegi (tegu oli tuttavatega) ja see oli minu arust natuke liig. Aga ju selles peres olid teised harjumused.
Jaa, kindlasti ei jää laps ilma hoolivusest ja õrnusest kui musimops mujale tehakse, see polegi teema;) Küsimus on selles, kas musi suule on seksuaalse alatooniga või samamoodi õrnuse ja hoolivuse märk nagu käele-jalale-otsaette musi tegemine.
Varateismelise ja isa musi tundub hetkel mulle kummaline, kuid samas ma saan täiesti aru, et teatud kultuuriruumides ja erinevate traditsioonidega peredes võib see täiesti normaalne olla, kõõrdi ma ilmselt ei vaataks, samas ma Eesti ühiskonnas 13-aastat Idat suule musitamas ennast ja Marekit ei kujutaks
Mina musitasin oma lapsi isegi nende pehmele beebipepule- mis siis veel minuga nüüd tehakse?!
Koos minuga tuleriidale, ma olen seda ka teinud:)
oma lastele oleme ikka suu peale musi teinud ja ei näe selles midagi imelikku. oleme ka lapsele selgeks teinud et oma emme , issi ja õde voivad ainult suu peale musi teha. ja seda teavad ka vanaemad ja vanaisad et ei lähe lapsele suu peale musi tegema.
Ma pole vanaemadele-vanaemadele sõnu peale lugenud, pole kuidagi isegi sellele teemale mõelnud, musitame ise last, kuidas ja kuhu juhtub ning täitsa normaalsed oleme;)