Ma olen lahutatud vanemate laps ja loomulikult ma lapsena ei olnud selle üle rõõmus ning eks mul oli omajagu neid hetki kui ma tundsin, et ei kuulu kuhugi, et kõik uued pered on paika loksunud, vaid mina olen kuidagi üleaarune. Sellest hoolimata võin ma ka öelda, et olen oma vanemate üle väga uhke.

Mitte kunagi, mitte kordagi ei ole nad minu ees teineteise kohta midagi halvasti öelnud. Ma saan aru, et kui lahku minnakse, siis on pigem tavaline, et teineteise kohta häid sõnu ei jagu, aga minu vanemad on alati osanud selles osas olla täiskasvanulikud. Normaalsed inimesed, kes läksid lihtsalt lahku. Mul ei ole traumasid nende omavahelistest kaklustest või varajagamisest.