Ida tegi üks päev kirjut koera ja see viis mind täiesti jaburalt mingile nostlagialainele. Mul oli lapsena kaks lemmikkooki – üks neist nö valelehtataignaga õunaplaadikook ja teine otseloomulikult kirju koer. Seda õunakooki tegi mu tädi ja püha issand jumal, kuidas see viis keele alla. Ma võin peaaegu, et mürki võtta, et emme tegi ka seda kooki, aga tema väidab kangekaelselt, et tema ei mäleta. Paar päeva tagasi käisin ma “maavanaema” Maie juures teraapias ja hakkasin sellest koogist jaurama ning loomulikult oli tal märkmikus (vähemalt minu arvates) see õige koogi retsept olemas. Saatsin emmele ka, et see on see kook, millest ma kogu aeg rääkinud olen, aga tema ikka räägib kangekaelselt, et tema pole teinud, et tädi tegi. Noh ega ma päris mürki tõesti võtta ei julge. Igatahes saan ma nüüd ise katsetada.

Vaatasin seda märkmikku ja käsi püsti, kelle emadel, vanaemadel, vanatädidel selline märkmik oli (on)? Selline, kuhu kirjutati kõik Lilian Kosenkraniuse retseptid JA kõik ülejäänud retseptid kandsid nime a la “Tiiu kohupiimakook”, “Toome salat (Silva oma)”? Ajaleheväljalõiked ja kõik muu selline? Tädi Heljul igatahes oli ka selline aare kapis, pärast tema surma võtsin selle endale, aga olen selle kuhugi kindlasse kohta peitnud ja jube närvi ajab. Seal on ilmselt peidus parimad retseptid – jah, kõik retseptid on ka netist kättesaadaval, aga see pole see.