Viimased päevad kapedega – on siis erinevust või mitte?

Ma ikka olen Instagramis jaganud oma kapede kandmise protsessi ja küsinud teilt, et kas erinevust ka näha on. Alguses võib olla teistele ei paistnud muutused välja, sest üleöö ju midagi ei muutunud, aga mind pani küll imestama kui kuu aega tagasi küsisin uuesti, et kas on midagi muutunud ja ikka oli neid, kes ütlesid, et mingit vahet ei ole.

Eks see natukene tegi meele mõrudaks. Seda enam, et ma olin jaanuaris kapesid pannes üsna skeptiline, kas see lahendus ikka töötab. Millegi pärast mul suurt usku ei olnud, aga et see oli pea ainus lahendus hambad korda saada, siis tuli risikida.

Hellad hambad ja söömata jäänud pitsatükk

Peale õhtusööki läksin ma vannituppa oma kapesid suhu paigaldama. See osa on lihtne. Kõige keerulisem on nende elastikute kinnitamine, see võttis tibake aega, natuke pidin kodulehelt pilte vaatama, et aru saada, kuhu need ülemiste kapede puhul kinnituvad. No oli ikka pusimist, aga sain hakkama. Vannitoast tagasi tulles möödusin köögisaarel taldrikule alles jäänud pitsalõigust. Mul on komme näksida. Tahtsin ka seekord seda teha, aga siis tuli meelde, et ei saa ju. Sinna see minust jäi. Paar tundi hiljem läks Marek kööki. “Ahh, aga mulle meeldib see,” lausus ta rahulolevalt pitsalõiku vaadates, “muidu oleks siin näritud tükk juba ammu, aga nüüd ma saan selle pitsalõigu panna kenasti külmkappi ja selle hommikuks süüa.” Nali on tema kulul, sest hommikul sõin ma ikka selle ise ära, ta oli unustanud selle kappi.

Kindel on, et igasugu näksimine jääb ära. See lihtsalt ei ole võimalik, kapedega ei saa süüa ja neid ära võtta selleks, et hammustada pitsast tükk või pista suhu kaks kartulikrõpsu, ei hakka ma never neid kapesid suust eemaldama. Nagu mingid dieedirauad suus. Välja näevad nad iseenesest sellised.