Mul ei tulnud õhtul und. Scrollisin Facebookis, Instagramis, Delfis, blogides ja mõtlesin ühe raamatu peale, mida mu sõbranna hiljuti luges. Ma nime ei mäleta, aga laias laastus räägib sellest, kuidas inimese aju töötab. Muuhulgas toodi seal välja ka see, et kui ikka midagi väga kritiseerid, siis on selle taga kadedus. See teooria hakkas mind närima. … Continue reading See kadedus
kadedus
Kolmapäevane kadedus
Istun oma kodukontoris Lillehammeris, teen viimaseid ettevalmistusi ühe projekti launch´iks Norras, blogin, taustaks käib Netflixist "Mad Men" ja ma tunnistan endale, et olen kade nagu mulle ikka ette heidetakse. Ma olen kade, et mul Ussipesas ei ole kodukontoris sellist telekat ja Netflixi. Vaatan toas ringi ja olen kade, et mul ei ole selliseid maale. Vaatan … Continue reading Kolmapäevane kadedus
Ma olen väsinud kade olemast
Loen Delfis kommentaare ja ikka ja jälle juhtub, et keegi, kes avaldab arvamust või kritiseerib, saab vastuseks, et ah kade oled vä. Loed Perekooli, kohe kui keegi jääb eriarvamusele, on kade. Ja miks minna kaugemale, loen oma blogi kommentaare, kade olen. Vahet ei ole mida ja kelle kohta ma ütlen. Kade olen. Olgu see Kersti … Continue reading Ma olen väsinud kade olemast
Ja kadedus tuligi. Koos tavapärase sarkasmiga.
Jällegi, ma võitlesin iseendaga, et kas kirjutada või mitte, aga kuna ma just eelmises postituses tunnistasin, et olen emotsionaalselt 15aastane, siis ma võin ju natuke teiste kallal ilkuda ka (ilma, et keegi minu kallal vastu ilguks, sest muidu ma saan haiget;).* Ma olen Inno ja Irja blogi lugenud nii kaks-kolm-neli korda, ei ole minu masti … Continue reading Ja kadedus tuligi. Koos tavapärase sarkasmiga.