Te ei oska isegi ette kujutada kui väga mulle EI meeldi kaubanduskeskustes käia, aga kui talv tuleb ootamatult (!) ja lapse villane pesu on väikseks jäänud, siis peab üks ema end ohverdama ja mööda kaubanduskeskusi töllerdama. Olgu veel öeldud,et kooner nagu ma olen, siis käisin ma läbi ka kõik tee peale jäävad second hand poed, aga ilma asjata. Või äkki siiski mitte. Ma sain endale kolme euro eest uued saapad ja teise samasuguse summa eest megaägeda seeliku, vaja mul neid otseselt polnud, nii et laias laastus läheb see priiskamise alla, aga no päriselt. Kuus eurot!
Anyway. Tagasi lähteülesande juurde. Villane pesu. Kui Norras oleks ma selle leidnud esimesest Coop poest, siis tee mis tahad, aga Eestis nii lihtsalt ei läinud. Olgu siis veel öeldud, et mul oli kinnisidee saada mitte komplekt, vaid kombekas (sellelaadne). Mingil põhjusel aga lõppevad suurused 92 juures. No miks ometi? Kas see pole mitte maailma praktiliseim ese?
Rocca Al Maresse läksin ma juba täiesti vastumeelselt, sest olgem ausad, poed on ju igas kaubanduskeskuses põhimõtteliselt samad, kuid no mul oli meeles, et seal on Scandikids pood ja mul püsis lootus, et ehk Skandinaavia kaubavalikuga poes on midagi natukenegi sarnast sellele, mida ma leida lootsin. Ja ma leidsingi. Täiesti ideaalse Joha kombe (sellise). Suurus muidugi numbri järgi väike ja ainuke, kuid silmamõõt andis siiski lootust. Siin kohal tahaksin ma SUURE TÄNU öelda ERITI abivalmis teenindajale, sest te ju teate, mida ma Eesti teeninduskultuurist arvan. See müüja selgitas, aitas, otsis, pakkus alternatiive ja oli hea maitsega (st minu maitsega). Enne mind oli poes üks naine, kes kleiti ostsis ja ma nägin millise oskusega müüja sinna aksessuaare pakkus.
Joha kombe ei ole odav (55 eurot) ja ma pean teile tunnistama,et ma proovisin ka seda “olen blogija ja tahan soodsamalt asju”-taktikat ja kirjutasin mõnda aega tagasi ka Johale kirja. Vastust ma loomulikult ei saanud, sest kes olen mina,väike blogimutrike, aga ma ise mõtlesin, et no julge hundi rind on rasvane ja küsija suu pihta ei lööda nagu vanasõnad julgustavad, kuid osta selline asi tuli (sajandi külmim talv kah ju ees ootamas) ja Scandikidsi ma õnneks sattusin.
Ma kahtlesin suuruses, Ida suurus on pigem 98/104, kuid see oli 92 ja kui hind on üsna korralik, siis tahtsin ma kindel olla. Mulle jäi silma veel Mimi Disain jumpsuit, mis oli üliarmas, kuid mitte täpselt selle funktsiooniga, mida ma soovisin ja Mini Rodini fliisist jumpsuit, mis ka otseselt ei olnud see, mida ma tahtsin, aga 1) Mini Rodini!, 2) 20% allahindlusega ja 3) Ida suurus (numbri järgi!). Me mõõtsime ja võrdlesime nende kolme kombeka suurust ja ku Mimi Disaini jumpsuit suuruses 104 oli sama suur kui Joha 92, otsustasin ma selle kasuks. Müüja palus mul koju jõudes kindlasti helistada, et tal süda rahule jääks. “Helistage igal juhul,” ütles ta mulle, “siis ma tean, kas saite sobiva toote ja jäite rahule või panen teile selle Mini Rodini kõrvale.” Soovitas mulle veel Joha tuukrimütsi, mis oli täiesti imeline, kuid noh…rahakott.. Ma tahaks veelkord tänada nii asjatundlikku ja professionaalset teenindust, minu kogemuse põhjal on see pigem erand.
Koju jõudes sain ma teada, et mu silm ei valetanud. Kombe sobis ideaalselt. Nüüd saan ma südamerahuga Ida lumme möllama lasta. Ja lumes möllamist tuleb meil vist juba lähipäevil kui me Ussipesas Pipi-pidu pere ja sõpradega peame. Fashionistale tundus kostüüm meeldivat, ilmselt mitte samadel põhjustel mis mulle (meriinovill!), kuid seljast ta seda ei võtnud enam. Nii me koos kotlette tegimegi.
