Minu lemmikud “väikesed tegijad” ehk elulised blogid (< 5000)

Huhh, selle kategooria läbi lappamine võttis ikka aega, aga pole hullu sest mis mul öösiti ikka muud teha on kui blogisid lugeda. Täielik unetus vaevab juba kolmandat ööd, hommikul ärkan nagu zombie ja ei taha kuhugi minna, aga elu… Homme peab veel ekstravara tõusma, st laupäeva kohta. 6.30. Et laevale jõuda.

Aga siis elulised “pisiblogid”.

  1. Aune blogi on armas, Aune ise tundub armas, Aune Instagram on armas, Aune riietustiil on armas, Aune laps on armas, Aune elu tundub armas. Ühesõnaga kõik selle blogi juures on üllatus-üllatus! armas.
  2.  See blogi on mu meelest hea näide, milline võiks/peaks olema üks elustiiliblogi. Ilusad inimesed, ilusad pildid, vahva jälgida. Otseselt võib olla mitte just lugeda, aga selline mõnus ajaviide ja meelelahutus, mis kohe toob naeratuse suule. Positiivne selle sõna kõige otsesemas mõttes.
  3. Caroly blogist ei olnud ma midagi kuulnud veel mõnda aega tagasi, Instagramis sain tema, tema pere ja tegemistega tuttavaks ja kuigi ma pean ausalt ütlema, et igapäevaselt ma seda blogi otseselt jälgima ei hakka, teemad lähevad minust natuke mööda, küll aga meeldib mulle tema pealehakkamine, särtsakus ja kihvt elu(stiil) Bad Art managerina. Kui teile meeldivad muusika ja lapsed, siis visake pilk peale.
  4. Jummel Juurikas on minu arvates üks blogimaastiku toredamaid blogisid. Tema enda kirjeldus võtab selle blogi olemuse ideaalselt kokku: “Nüüd kirjutan enam-vähem kõigest, mis pähe tuleb – emadusest, veganlusest, toidust, ökomutindusest ja maailmas rändamisest. Emme rõõmuks teen vahel paljude piltidega argielu postitusi. Südames olen minimalist, tegelikkuses ostan liiga palju kleepsuraamatuid.
  5. Ühepajatoit oli lapsepõlves pea ainus toit, mida ma süüa ei suutnud, ajaga muutub palju, nüüd on kapsad ja kaalikad ühed minu lemmikud, nii toidus kui blogides. Jällegi, ma igapäevaselt ei loe ega jälgi, kuid aegajalt leian end jälle tema blogi sirvimas.
  6. Marge blog on viimase aja lemmikleid. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et tegin selle blogiga tutvust alles sel nädalal. Ta ise kirjutab, et “ma usun ja loodan, et Sul ei hakka siin blogis igav.” Vastab tõele – ei hakka igav. On huvitav blogi, adekvaatse täiskasvanud inimese silmade läbi. Kirjastiil on nii nauditav ja kaasahaarav, võib olla mängib siin rolli ka see, et tegu on õpetajaga?
  7. See blogi on lihtsalt nii hea. Punkt. Rohkem ei olegi nagu midagi öelda. Ühtlasi leidsin ka üles, kes oma ilulemmikutest ja räimerullidest kirjutas. No muidugi, kes see teine oleks saanud olla kui Ritsik.
  8. Suhkruprintsessi blogi ei ole ma tegelikult lugenud. Aga kuidas või miks ma ta siis siia lemmikute nimekirja panin? Ma sain selle blogijaga tuttavaks läbi Instagrami, st mitte isiklikult ja otse, aga läbi blogijate konto elasin ühe päeva tema tegemistele kaasa. Ta jättis nii positiivse mulje ja nüüd kui ma ka blogi sirvisin, siis mulle tundub, et see on üks selline blogi, millel tasuks silm peal hoida.
  9. Uusmaakatega on selline värk, et mu meelest jälle õudselt kihvt blogi, aga ma ei saa sinna  midagi parata, et mind häirib selle blogi kujundus ja kuigi ma tahaks selles blogis rohkem aega veeta, siis see kujundus. Muidu aga…uusmaakad noh, minu masti inimesed. Andekad ja tublid.

Siin kategoorias läheb mu hääl…appi, ma tõesti ei tea…no kuna anda saab kolmele hääle, siis: Suhkruprintsess, Ritsik ja Marge blog.

Parim arvamusblogi EBA-l

Täna võtsin ette järgmise kategooria – arvamusblogid. Kategooria, kus ma ka ise kandideerin. Noooh, mis te arvate, kas liputan ise oma saba ja ütlen, et mina olen Liivimaa parim ratsutaja Eestimaa parim arvamusblogi või lasen teil seda öelda? Okei, nali, ei käsi kellelgi enda poolt hääletada ja ei ähvarda, et vot kui minu poolt ei hääleta, siis ei luba teil enam oma bloginurka külastada või panen vapsee blogi kinni, aga kui te tunnete, et minu sarkastilis-särav blogi teile meelelahutust pakub, siis muidugi on tore kui mulle ka oma hääle annate siin. Auhinnad ja kohad ei ole olulised, aga võin ka ausalt öelda, et tunnustus ei jookse kunagi mööda külge maha. Selline sõbralik õlalepatsutus.

Arvamusblogide kategoorias ei ole palju blogijaid, nii et panen kirja oma arvamuse kõikide kohta:

  1. Kohviklatši blogi avastasin tänu EBA-le eelmisel aastal. Kui teile meeldivad restoraniarvustused, toidud ja kaunid pildid, siis see blogi on teile. Ma ei jälgi seda blogi, aga igakord kui satun seda külastama jään mõneks ajaks sinna edasi-tagasi sirvima.
  2. Joshua Starr – langenud täht võiks pigem olla ka tõusev täht. Hoopis teistsugune blogi, huvitavad mõtted ja ei mingit niisama tilulilu. Hetkel jääb blogis lugemist veel väheseks, ma jään põnevusega ootama uusi arvamuspostitusi.
  3. Kui mu tuttav rääkis Kirsti Timmeri taroskoopidest, siis ei osanud ma sellest midagi arvata, tundus kuidagi nii jabur, et ta nüüd horoskoopide, vabandust taroskoopidega tegeles ja sinna paika see teadmine mul jäigi. Mõnda aega hiljem sattusin siiski kuidagi ta blogisse ja lisaks sellele, et ma vaatan läbi ka iga nädala taroskoobi, pakub minu arvates Kirsti põnevat lugemist. “Naine. ära mutistu!” oli mu meelest üks viimase aja parimaid aravmusartikleid.
  4. Laiapea blogi on lihtsalt hea. Intelligentne, arukas, huvitav ja hariv. Igapäevaselt ma seda blogi ise ei loe, sest ütleme ausalt, igapäevaseks meelelahutuseks on minu jaoks liiga intelligentne, kuid kindlasti väga huvitav lugemine, millel tasub silm peal hoida.
  5. Lihtsalt Piiast ei olnud ma enne tänast midagi kuulnud, kuigi oleks pidanud, sest Piia kandideeris blogiauhindadel ka eelmisel aastal. Kuidagi jäi kahe silma vahele – sorry, täiega. Nüüd panen selle blogi endale lugemislisti.
  6. See blogi ei ole just  minu teetassike, ootaksin arvamusartiklites/arvustustes  rohkem sügavust, aga ma siiski kiidaksin noormehe tegusust.
  7. Ka see blogi ei ole kahjuks minu teetassike. Andke mulle andeks, aga see blogi mind ei kõnetanud, pole lihtsalt absoluutselt minu teema ja suure tõenäosusega ongi tegu spetsiifilise blogiga, mida loevad huviga inimesed keda “konvekad” huvitavad. No hard feelings eks?

Arvamusblogide kategoorias annan mina oma hääle Lihtsalt Piiale.

Aasta uustulnukas EBA-l

Eesti blogiauhindade hääletamine on alanud ja siit sealt on juba näha, kuidas inimestel on oma lemmikutele hääled antud. Mulle hästi meeldis Britti postitus sellel teemal. Mind ennast on alati häirinud natuke see “ma annan sulle hääle, sa anna mulle”, sest see kuidagi rikub minu jaoks hääletamise ja auhindade saamise mõtte ära. Veel rohkem häirib mind see, et inimesed ei vaevu teiste blogidega tutvuma, klikivad vaid ühele tuttavale nimele ja ütlevad, et ah, ma teisi blogisi ei loegi. Muidugi on kõigil oma kindlad lemmikud, keda igapäevaselt jälgitakse ja kelle tegemistele kaasa elatakse, aga mulle meeldiks kui kõrvale jääks igasugu skeemitamised, isiklikud suhted ja muu säärane.

Ma olen täna päev otsa niisama logelenud ja nüüd õhtupoolikul hakkasin minagi vaatama, kes siis sel aastal ja kus osalevad (LINK). Esimene kategooria on “aasta uustulnukas”, ma ei jõudnudki kaugemale, sest nii palju toredaid blogisid on tekkinud. Osasid olin ma juba tänu Eesti blogijate ühiskontole Instagramis juba jälgima hakanud, aga ka täna tõdesin ma, et vau…kui palju hästi kirjutavaid inimesi meie ümber on. Ma soovin neile kõigile libedat sulge. Hääle andmine oli keeruline (issand, ma kõlan nagu mingi tobeda muusikasaate žürii, kus valikut on ALATI äärmiselt raske teha, sest tase on nii kõrge), sest mul oli pikalt üks kindel lemmik olemas, kes asendus mõnda aega tagasi uue lemmikuga ja täna vaatasin, et aga kui annaks hääle hoopis kolmandale.

Siin on selle kategooria minu lemmikud suvalises järjekorras:

  1. Tätoveeringud ei ole minu teetassike, kuigi mul on alaseljal üks äärmiselt kole ja kulunud roos, mis sai kunagi Norras 800 NOK-i eest tehtud, sest millegi parema jaoks ei olnud raha, aga see blogi köitis mind täiesti. Mulle ei meeldi üldiselt ühe kindla teema blogid, aga AddiDraws on erand. Kirjutada ja pildistada nii, et see haarab kaasa ka inimese, keda see teema üldse ei huvita, on oskus omaette.
  2. Vana aja lood on nii minu teema. Omamoodi veider, sest koolis ma tõepoolest lausa vihkasin ajalugu. Ajas astudes blogist kuulsin ma täna esimest korda, aga nii vahva, teistmoodi ja põnev blogi. Soovitan kindlasti pilgu peale visata kui teile vana aja lood meeldivad.
  3. Kristi Vaikla blogi. Ütlen vaid vau! Nii ilus blogi, nii professionaalne. Kuidas on võimalik, et see blogi on uustulnukas? Selline tunne nagu tegu oleks aaaastaid bloginud inimesega, sest kõik on kuidagi nii paigas. Samuti kõnetab mind tervislik, liikuv ja jätkusuutlik elustiil, mis on selle blogi teemadeks.
  4. Ma armastan oma kohvi piimaga, aga täna selgus, et oma blogisid armastan ma koorega. Kohvi koorega on hästi armas, lihtne ja mulle ka visuaalselt meeldiv blogi, mida kindlasti plaanin jälgima hakata.
  5. See blogi on minu totaalne uus lemmik. Ma avastasin selle üsna hiljuti, aga nüüd olen päris fänn. Täielikult naudin ma Mari Jaanuse Instagrami, aga ka blogi on nagu värske sõõm õhku blogimaastikul. I-M-E-A-R-M-S-A-D pildid pere pisipreilist on boonus omaette. Minu jaoks on just see blogi blogimaastiku uus täht!
  6. Baari-Madise blogi ei hakka ma ilmselt just igapäevaselt jälgima ja lugema, ometi pean ma tunnistama, et selle blogi juures meeldib mulle siiski midagi. Võib olla just see kollasus, mida kõik praegu nii põlastavad, aga salaja ikka loevad, kes kellega magab ja kes kellega parsjagu tülis on. Selline omanäoline ja omamoodi huvitav blogitoode.
  7. Paksuke, oh paksuke. Kas on veel kedagi, kes oleks blogimaailma nii kihama pannud kui see anonüümne preili. Pikka aega oli blogi mu täääääielik lemmik, see oli jällegi nii mõnus vaheldus vanadele blogipeerudele, aga mingi hetk hakkas ta nii vähe kirjutama, et mida ma ikka seal nii väga jälgin. See aga ei tähenda, et mulle ei meeldiks tema võrratute toidupiltidega Instagram ja persoon. Viimane on jälle tiba kummaline, sest tegelikult ma ju ei tea, kes ta on. Aga on seal üldse vahet? Mulle Paksuke, isegi kui ta oleks 43 kg kaaluv anorektik, meeldib.
  8. Suletud ringi avastasin ma täielikult tänu blogijate instagramikontole. Aitäh selle eest! Mina püüdlen beebisammudega roheluse poole, Suletud ring blogi on mulle sel teel eeskujuks.

Kellele ma selles kategoorias oma hääle andsin? Mari Jaanusele. Päisepildi napsasin ka tema blogist, loodetavasti ta ei pahanda.

Kas mõni teie lemmik on ka selles kategoorias? Kõiki blogisid näete siit.

Käed eemale Mari-Leenist!

Igal aastal kui Mari-Leen hakkab tegelema blogiauhindade jagamisega ja hakkab ilmuma ärapanevaid kommentaare, artikleid, blogipostitusi, tekib mul natukene selline tunne, et inimesed on debiilikud. Vabandust otsekohesuse pärast! Esiteks ilmub välja hulk kritiseerijaid, kes teavad täpselt, kuidas nad paremini teeks, aga ei tee. Nagu moodsa kunsti kritiseerijad.

img_2160.jpg

Siis tuleb välja hulk inimesi, kes ütlevad, miks nad ei osale. Küll on korraldaja vastumeelne, küll on valed kategooriad, küll on keegi midagi kunagi ammu valesti öelnud, küll ei ole selline üritus üldse oluline, küll on olulised vaid lugejate kommentaarid. Sada häda.  Siis selle ürituse teemaliste artiklite kommenteerijad – kes nedd blogisid ikka loeb, milleks neile see üritus, mõttetud artiklid, kas millestki muust pole kirjutada. Lõpuks blogijad ise. Ma viimati tundsin end natukene puudutatuna Pille (vist oli?) blogist, kus oli kirjas, et kõige nõmedam on blogijana öelda, et ei loe teisi blogisid. Mina võin ka nii vastata, ses mõttes, et kui mult küsida, milline on mu lemmikblogi, siis ma ei tea, sest ma ei loe peale blogipostituse reklaamgrupist lahkumist väga paljusid blogisid. Muidu klikkisin ikka mõnele huvitavamale pealkirjale ja avastasin, kas mõne vahva blogi või siis ka pettusin, aga jah, ma olin erinevate blogidega paremini kursis. Nüüd tänu Eesti blogijate IG kontole olen natuke jälle paremini kursis ja loodetavasti toob just EBA mulle mõned uued lemmikud. Ma ei ütle, et ma ei loe blogisid, aga ma loen põhimõtteliselt ikka neid samu blogisid, mida viimased viis aastat. Neid vanu tuttavaid, otsest lemmikut nende seas ei olegi tõesti, on harjumus neid läbi skrollida. Näiteks loen ma pidevalt Printsessi blogi. Lemmikblogiks ma seda selle pärast siiski ei pea.

Igal aastal ilmuvad aga välja ka drama queenid. Sel aastal on Brigitte Susanne Hunt ja Kristina Pärtelpoeg võlli mõnuga üle keeranud. Alustame eelmisest aastast. Okei, ma olen nõus, et see nende mõlema lavale kutsumine oli natuke lame, ma ei saanud hästi aru, mis selle mõte oli, igatahes ei meeldinud mullegi see trikk. Ei meeldinud mulle ka seal diivanil istuda ja rääkida, miks ma Mallukat nö vihkan või kas ma peale Mutrikest üldse kuhugi tööle olen saanud, aga see selleks. See oli EELMISEL AASTAL.

Kui sel aastal on puust ja punaselt igal pool kirjas, et osalevad vaid KIRJUTAVAD BLOGID ja sa kandideerid VIDEOBLOGIGA, siis sorrivaan, kes siin rumal on? Kas korraldaja, kes sul osaleda ei laseks, või blogija, kes lugeda ei oska? Aa vbla ei oskagi tõesti lugeda ja kirjutada, seepärast vaid videoblogi peabki? Mille eest see BSH üldse  dzotile viskub? Ka ei oska ei lugeda ega süveneda? Või on nii traumeeritud, et sel aastal läheb blogiauhindade tähelepanu nendest mööda ja on vaja kuidagi pildis olla?

file85972761_screenshot-2019-04-21-at-134316.png

Ma ise olen alati EBA üritust toetanud. Olen kriitiline olnud ka, kuid mulle on alati selle ürituse mõte meeldinud. Mulle ausalt meeldib, et keegi seda vankrit viitsib vedada ja vähemalt püüab igal aastal paremini. Sel aastal tundub mulle, et on päris palju mõeldud, kuidas üritus oleks lahe meelelahutus ja ka blogijate tunnustamine, mitte niisama reklaamin-jogurtit-peksan auhinnasaajaid (seda heiti tuleb uksest -aknast sisse ka niisama)-üritus. Ma olen alati ka osalenud, sest mulle meeldib, et selline üritus olemas on. Auhinnad ja kohad pole olulised. Kui üdini aus olla, siis ma tegelikult vihkan võistlusmomenti, mulle üldse ei meeldi võistelda. Sel aastal ma natukene kahetsen, et end kirja panin, täpselt ei teagi põhjust, aga on mingid asjad, mille pärast ma tunnen, et ei tahaks kohale minna. Kohati ei tahaks blogidagi enam, põhjust tean hästi, aga siis jälle tunnen, mida ja kui palju see blogi mulle annab, et niipea kindlasti mitte seda tegevsut jätta ei suuda/taha/oska. Sellest tundest hoolimata ajavad mind igasugused EBA-vastased sõnavõtud ja lambist väljaimetud draamad närvi. Saage üle ja ärge kujutage ette, et olete maailmanabad! Ja kui aru ei saa/lugeda ei oska ning sellele tähelepanu pööratakse, siis võiks veidi intelligentsemaid vastuseid loopida.

57614883_2288463738037487_1088845239705141248_n.jpg

Kuidas seest mitte nii katki ja kibestunud olla?

Teate kuidas ma tahaks seest “mitte nii katki, kibestunud ja kade olla”. Noh nii, et ei loeks blogisid ja kommentaare ja ei läheks põlema, vaid lihtsalt pööritaks silmi ja vaataks oma laupäevahommikust multikat rahulikult edasi. Aga  ei saa. Ma tegelikult läksin juba paar päeva tagasi põlema, aga mõtlesin, et pole minu tsirkus ja minu ahvid, et las ta jääb, kuid nii palju siis sellest enda vaos hoidmisest. Annan inimestele jälle põhjuse öelda, et “kus see Eveliis on ikka kibestunud ja kade ja seest nii katki nii katki, et peab kohe selle Malluka peal end välja elama.”  What else is new, eks.

Ühesõnaga ma lihtsalt pean blogiauhindade kohapealt sõna võtma. SUURED JA TÄHTSAD BLOGID ei osale, sest neile ei meeldi Marimell. Saime aru. Nemad tahaksid saada auhinda vaid juhul kui seda korraldaks keegi teine. Saime aru. Seda on ka sada korda öeldud, et keegi võiks siis teha, aga keegi ei tee. Vaid kritiseerivad. Mina kritiseerin ka, aga mul ei ole ambitsiooni ega isegi mõtet, et vat kui keegi teine teeks siis oleks ikka üliäge, aga nii ma never ei osale, sest vaid mõttetud prahiblogid osalevad. Hetkel on ÜKS Eesti blogiauhindade üritus. Ei ole Miss Estonia ja Eesti Miss valimisi. On ÜKS üritus. KÕIKIDELE. Prahiblogijatele ja suuretele blogijatele. Kui ei taha osaleda, siis ei peagi, aga teate mu meelest on natuke alatu üritust naeruvääristada vaid selle tõttu, et vaid tundmatud blogijad osalevad.

Jah, palju on blogide seas paska. Sõna otseses mõttes. Paar päeva tagasi naersin ma (isegi ei häbene seda öelda) ühe kirjaneitsi blogi üle. Ullikestel peaks olema lausa keelatud end avalikult lolliks teha. Keegi peaks või võiks neile, kel vapsee ei ole kirjutamise soolikat, et palun palun palun kirjutage paberile ja sahtlisse või lihtsalt palun palun palun ärge reklaamige end. Aga “tundmatute ja mõttetute blogide” seas on ka uusi ja huvitavaid leide. Keegi pole neist kuulnud? Kuidas siis saavad nad osaleda Eesti Blogiauhindade jagamisel kui keegi neist kuulnud pole? Palun öelge mulle, aga kuidas nad siis tuntuks peaksid saama? Mis hetkest on blogi tuntud ja piisavalt hea, et mõni auhind saada? Mis hetkest armulised blogikõrgused neile pilgu peale viskavad ja ütlevad, et pagan, see oli päris hea uustulnukas. Kas Fotoraadi “blogi” on HEA blogi, mida KÕIK lugesid eelmisel aastal või sai see auhinna vaid seepärast, et…teate isegi. Kas osad blogijad ei osale seepärast, et äkki satuvad blogikõrguse põlu alla. Hea ja ilus inimhing küll, aga tean oma sõpruse ajast, et tal on kombeks öelda, et “kui sa nendega mängid, siis kuidas sa saad minu sõber olla”. Emamesilase värk. Ma olen täiesti kindel, et näiteks Costany osaleks küll, sest ta on lihtsalt piisavalt edev. Aga sel aastal ei ole mainekas, sest SUURED BLOGIJAD ei osale. News flash, sweetie, pole sa ka teab kui suur☺️ Mulle tundub üldse, et osad blogijad mõtlevad vist, et SUURED ei osale, ma ka ei osale, siis saan ka öelda, et olen SUUR blogija. Wishful thinking või nii.

Samuti ei saa ma aru (jah, Perekoolist lugesin), miks see nüüd nii kohutav on, et Marimellid tegid eraldi kategooria blogitegudele. Issand kui alatu. Ise veel naersid AE üle ja nüüd tahavad talle eriauhinda anda. Küüniline onju. Kurat võtaks, kõik teevad vigu. Ma usun, et neil on ka endal piinlik oma varasemate sõnavõttude pärast. Ja mis jama te kõik ajate, et ei tohi auhinda anda, kui inimesed ise ei taha? Jõulude ajal on mingi saade, kus antakse auhindu inimestele, kes on midagi erilist/ilusat korda saatnud. Nad ei ole ju end ISE sinna üles andnud, vaid nende poolt on hääletanud inimesed, kes tahavad neid tunnustada. Täpselt sama on selle blogiteo kategooriaga. LUGEJATELE anti võimalus TUNNUSTADA neid, kes on tänu blogile midagi ägedat korda saatnud. Ausalt, mõnikord võiks osata inimestest läbi/kaugemale vaadata. Mulle on mingil põhjusel äärmiselt ebasümpaatsed Reno Hekkonens ja Marje Hansar, ometi olen ma Õllesummeril käinud. Ma oskan asju lahus hoida.

SUURED BLOGIJAD võiks tuletada meelde oma algusaastaid. Kui oluline ja vahva oli kui keegi tunnustas, kellelegi silma jäid, keegi midagi head ütles, motiveeris. SUURED BLOGIJAD on ka kunagi väikesed ja nähtamatud olnud, tuletage meelde kui suur asi oli saada oma esimene auhind, oma esimene koostöö,  rohkem kui 40 lugejat päevas, rohkem kui 400 lugejat päevas, rohkem kui 4000 lugejat päevas, isegi esimesed kriitilised kommentaarid olid põnevad, sest noh oma heiterid, eksju.

Terad eralduvad sõkaldest niikuinii. Ja niikaua kuni EI OLE teist konkureerivat üritust (oo ei, Playnupp, mida SUURED blogijad armastavad, on veeeeeeeeeeeeel piinlikum ja mul oleks veeeeeeeeeeeeeel piinlikum uhkustada seal saadud auhinnaga kui EBAl saadud auhinnaga), tulge oma hobustelt maha ja ärge mõnitage neid uusi ja väikeseid tegijaid, kes “Eesti TUNDMATUTE BLOGIDE auhindade” jagamisel osalevad. Mina olen osalenud neli aastat, pole kunagi mõelnud, kes või miks ma olen, võitnud pole kunagi, aga näete ei õpi ka, ikka osalen. Sest mulle lihtsalt meeldib mõte sellisest üritusest.

Siiralt teie mõttetu prahiblogija Eveliis, kes mingil põhjusel on oma (piisavalt tundmatu, et EBAl osaleda) blogi üle isegi uhke. Et see on minu nägu. Mitte mingi fassaad. Ei ühele ega teisele poolele kaldu.

Minu lemmikud

Nagu te teate siis mina olen üks neist, kes Blogiauhindade jagamisele selga ei keeranud. Mul on natukene ükskõik, mida arvatakse, kuigi pean tunnistama, et ma saan aru, miks osad blogijad ei osale (see laulupidudel osalevate kooride kritiseerimise võrdlus, mis vist Pille blogist levis, on tegelikult päris tabav), aga see selleks. Minu hobune on ilmselt piisavalt madal.

Ühesõnaga. Viskasin pilgu peale ka neile, kes kandideervad. Mina, kui mittekorraldaja võin öelda, et minu jaoks on päris palju ka p…a*, aga on ka päris vahvaid blogisid, isegi leidisin paar blogi, mida jälgima hakata vahelduse ja värskuse mõttes.

  1. Minu pere ja muud. Nunnu laps, armsad pildid, vahvad diy-projektid, ilus Instagram konto.  Selline heatuju blogi. Paluks rohkem postitusi.
  2. Brigitte blogi. Üldiselt ma videoblogisid ei vaata, või mis üldiselt, ma ei vaata videoblogisid üldse ja ma ei tea ka, mis põhjusel ma üks kord Brigitte blogi vaatama sattusin. Ju tahtsin leida midagi, mille kalla mögiseda. Teate ju küll, vana ja kade mina;) AGA mulle täiega meeldis, vaatasin isegi veel paar osa ära ja kuigi ilmselt siiski videoblogide sihtgrupp ma ei ole, siis seda blogi võiks meelelahutuseks täitsa vaadata. Brigitte on kihvt.
  3. Metsik aed. Ma ei jõudnud veel väga palju süveneda, aga need postitused, millele pilgu peale viskasin, tundusid minu teetassike. Ma ka ju ikkagi maanaine ja kõik aia ning lilledega seonduv paelub mind. Ma ei saa öelda, et ma oleksin väga tubli ja andekas aiatööde tegemisel, aga ma loodan küll, et ühel ilusal päeval suudame me Ussipesa aia ka teha selliseks nagu ma unistustes ja mõtetes ette kujutan. Natuke metsik, aga piisavalt korrapärane, et kõik rahul oleks;)
  4. Arvamusblogidest annan ma hääle muidugi iseendale. Ok nali. Või kas on? Minu PÄRISlemmikud arvamusblogid on kahjuks need, mis ei ole siin nimekirjas, aga võtan Piia blogi (vähemalt mingiks ajaks) lugemislisti.
  5. Välismaaelu blogidest olen ma pikemat aega olnud Seiklusjuttude lugeja. Jään ka edaspidi. Lihtsalt meeldib. Mõnus argiblogi. Hea lugeda.
  6. Kuigi mu meelest ei ole Merje blogi enam nii terav kui siis kui ma selle avastasin ja lugema jäin, siis on see ikka üks nendest blogidest, millele ma pea igapäevaselt pilgu peale viskan. Eriti meeldivad mulle Merje remondijutud. Ma ei teagi, miks, aga täiega meeldib jälgida, kuidas ta toimetab ja majandab.
  7. Harivatest blogidest olen ma Heily blogi lugeja. Mis siis, et ta mu parim sõbranna on, nii et saab öelda, et ma pole erapooletu. Aga kas peangi? Igatahes igakord kui mul on lastekasvatuse jms kohta nõu vaja, siis pöördun ma Heily poole. Ja vahva on lugeda ühe õpetaja toimetamistest. Vahelduseks selline natuke hariv ja õpetlik.
  8. Mariel Pähkel on minu arvates Eesti blogimaailma üks kirkamaid ja tõusvamaid tähti. Väga kihvti stiiliga noor naine, kenad pildid, mõnus “nagu välismaa blogi vibe“. Tuult tiibadesse! Täiega üks lemmikuid.
  9. Mõisalood. Sest halloooo…MÕISATE LOOD. Ma jumaldan mõisaid, mul ei saa neist kunagi kõrini ja kui keegi mulle kandikul nende lood ette toob, siis muidugi läheb mu hääl sellele blogile. Aitäh-aitäh-aitäh selle blogi eest!
  10. Jummel Juurikas. Ei ole ma alati temaga nõus, aga mulle meeldib tema elustiil, ellu suhtumine. See on selline blogi, mis avardab silmaringi ja paneb mõtlema. Tore vegan blogi:)
  11. Della kodu. Imeilus kodu ja ilusad pildid. Mida sa hing veel ihkad sisustusblogist!
  12. Päisepildil olev kummut meie kodus on Höme sisustuspoest. Minu LEMMIK! Kas siis saab imestada selle üle, et mulle meeldib ka nende blogi? Nii palju ilusaid asju! Leidsin elutuppa sealt ka roosa kummuti, aga kahjuks kuulutas Marek selle liiga kalliks. No jah, mõni teine kord siis. Igatahes blogil ja Instagrami kontol hoian silma peal.
  13. Eriauhinna annan mina absoluutselt kindlasti Anna Elisabethile. Minu meelest oli see megajulge temast näidata, milliste probleemidega ta tegelikkuses võitles. Näitas, et ka imeilusatel ja stiilsetel inimestel ei ole elu vaid meelakkumine. Respect!

Oma lemmikblogide poolt saate hääletada siin.

*mõnda blogi ei suutnud ma lihtsalt lugema hakatagi fondi, tausta, kujunduse pärast. Sry. Ma tean, et maitsed on erinevad, aga jubedalt häirib kui ma pean oma vanu silmi pingutama, et sigri-migris tekst üles leida.