Puukborrelioos on päriselt üks selline haigus, mida ma alati kartnud olen. Sest nii palju jubedaid lugusid on selle haigusega kaasas käinud, ajakirjandusest olen lugenud õuduslugusid ja kahjuks ka sõpradelt-tuttavatelt olen kuulnud hirmutavaid lugusid. Omamoodi veider, et ma olen seda haigust alati kartnud, aga pidanud seda samas millekski, mis mind ju küll ei taba.
Kuniks siis tabas.
Mul just eile oli puuk jalas kinni…. 🙁 kohe tulid sinu kirjeldused meelde ja nüüd vaja oodata veel mitu ndl, et testi oleks pointi teha.
loodan, et sul läheb valutumalt ja ilma selliste sümptomiteta, see on ikka rets olnud
M.-ile – kui puuk alles, siis selle saab testimisse saata. Et kui puuk oli negatiivne, siis ei pea kartma, aga kui positiivne, siis peab tähelepanelikumalt jälgima. Mul oli abikaasaga nii, et ta ei tohtinud saada mingit jama külge peale oppi – saatsime puugi testida, oli positiivne borrelioosi osas a siis jälgis arst meest palju tähelepanelikumalt.
Ja Sulle, Eveliis – palun palun võta see aeg ja ravi ennast. Hea olla sel hetkel või mitte. Mul sugulane ka arvas et kõik okei ja pingutas sama palju kui enne, siis lappis seda väsimuse/jm terviseauke veel aasta hiljem. Ja tal saadi kiirelt jaole ja rohud peale eks.
Parem võta praegu seda nii, et Sa oled haige kuni AB-d otsa saavad ja siis veel nädala v kaks – võib-olla see aitab vältida seda, et mitu kuud hiljem mingid jamad on.
mhm, ma tean, et peaksin hetkel kesknduma sellele, et ravida ja tuletama endale meelde, et isegi kui tunnen hästi,siis tegelikult olen haige, aga tead kui raske seda teha on. Ma siiski annan endast parima:)