Ma tunnen end alati veidikene kohmetult ja veidralt kui mind mõnele influencer-üritusele kutsutakse. Ei, see ei ole see “kiitke mind, öelge, et sa ju ikka oled blogija ja muidugi sind peabki kutsuma”. Mkm, blogimine pole ammu enam popp ja päris ausalt tunnen end ebamugavalt, sest ma tean, et ma ei oska/taha/hakka tegema selliseid ahhetamapanevaid storysid ja reelse nagu päris suunamudijad. Ja siis ma olen seal kõikide nende inimeste keskel, vaatan, kuidas kõik poseerivad ja sätivad nii ennast kui tooteid, üks säravam ja sädelevam kui teine, püüdes vähemalt mõni semiadekvaatne pilt teha. Et näidata, et ma päriselt olen tänulik, et mind kutsuti ja mulle meeldib.

Mõnikord samas ka ei meeldi. Ühe korra olen olnud ühel üritusel, kus ma absoluutselt ei klikkinud ei teiste glamuuritaride ega lõpuks ka tootega (kuigi tegelikult bränd mulle meeldib). Lihtsalt sain aru, et see ei ole mina. Mina ei oska olla glmauurne. Aga teinekord mulle meeldib. Siiralt ja südamest magrada. Magrada tähendab katalaani keeles mulle meeldib. Ja mulle meeldib Magrada. Eile olin ma kutsutud väikesele jõulueelsele iluõhtule ja “Magrada!” noh