Ja nii need kuulujutud tekivadki

Unelesin pühapäeval diivanil ja vaatasin “Netflixi”. Marek tormas õue ja toa vahet, sest kohe pidavat sadama hakkama. Mina unelesin edasi. Peaaegu isegi magasin. Kui järgmisel hetkel käis maja kohal selline raksakas, et automaatselt hüppasin püsti ja lülitasin teleka välja. Hüüdsin Marekile, et ta voolu ka välja võtaks.

Ma kardan äikest. Võib olla eemalt on see isegi omamoodi nauditav, aga kui äike ja müristamine mu lähedal on, siis ma kardan. Ma olen kunagi isegi wc-s maganud, sest olin üksi kodus ja liiga lähedal oli see kõik. Wc-s ei ole akent ja nii ma vähemalt ei näinud, mis akna taga toimus. Hugo võtsin ka endale kaasa kaissu.

Leave a Reply