Me tegime eile jälle seda värvime-maja-värki. Täiesti hullumeelne kui palju me neljakesi ära tegime. Ja veelgi hullumeelsem on see, et meil on olemas sõbrad, kes alati vabatahtlikult appi tulevad. Neil on alati aega ja võimalust. Hiljuti rääkisin ma ühe tuttavaga, kes oli hädas inimestega, kes ei tule koolituspäevadele, sest neil pole aega. Me mõlemad oleme seda meelt, et inimesel on täpselt nii palju aega kui ta tahab. Kui keegi ütleb, et pole aega külla tulla, appi tulla jne, siis tegelikult ei ole kunagi põhjus ajas. Vaid tahtmises.

Instagramist ja Facebookist te juba nägite, et Ida oli värvimisega nii ametis, et võõpas üle nii oma kleidi kui ka mängunurga. Noh, peaasi, et laps rahul oli! Meie aga võõpasime maja kollaseks oranžiks ja et veel rohkem värviline saaks, tulevad meie maja liistud vaarikapunased. Ma juba täitsa kujutan ette, kuidas see värviline maja keset halli üksindust siin uhkelt kesest üksindust särab.

Kui teised olid juba puhkama asunud, tuli mulle meelde, et krt, üks tuttav tõi ju mulle terve aiatäie lilli, et peaks ikka kasvõi mõned neist ära istutama. See koht, kuhu ma peenart planeerisin on jube kivine ja poolvõimatu kaevata. Nii ma seal vaikselt vandudes nikerdasin kui mu tegevuse avastasid sõbranna lapselapsed. Poisid sattusid nii vaimustusse peenra rajamisest, et mul ei sobinud enam ka lõpetada.  Me kaevasime ja istutasime kõik need sadatuhat lille koos poistega ära. Poisid muidugi ei jätnud siis ka, vaid hakkasid edasi organiseerima, et mida me järgmine kord teeme. Kopp oli vaja tellida, et suurtest kividest lahti saada, sinna asemele istumiseks toolid ja laud panna, killustik vedada (mida nad reaalselt ka tegid nii palju kui ma neil lubasin), et tekiks kõnnitee ja… “Kui sulle veel lilli tuuakse, siis ära ise midagi tee, vaid helista kohe mummule, siis me tuleme appi!” sain ma lõpuks karmi käsu ühelt. “Jah, helista, siis tulevad tööpoisid appi!” lisas teine.

Mis nii viga tööd teha kui lapstööjõud kohe varnast võtta!

Selline see meie elu on. Kui Instagramis ja Facebookis oleme me Idaga ikka printsessid, siis tegelikus elus, fassaadi taga, kanname me ka krooni.  Lihtsalt ühel meist on lisaks kroonile mullased näpud ja varbad.  Seljas kümme aastat tagasi ostetud kolekole pükstükk.

Fassaadi taga on õudselt palju tööd! Majas elamise võlud.