uni

Unehäired

/ / 7 Comments

Alles ma kilkasin, et sain oma une tagasi ja magasin täiesti normaalse inimese kombel, aga siin ma siis jälle olen oma unehäiretega. Ida küsis näiteks  täna hommikul, et miks sa neli korda öösel minu toas käisid, et kas sa mingeid rohtusid võtta ei saa.

Tegelikult ma muidugi neli korda ta toas ei käinud, kõigest ühe, aga laias laastus ei ole sel vahet. Ma ei saa magada ja ärkan iga väiksemagi asja peale ning peale seda uuesti magama jääda on praktiliselt võimatu. Nii ma siis nagu kummitus mööda maja ringi kolistan.

Jälle unehäired või majas liiga palju loomi, kes omavahel läbi ei saa

/ / 2 Comments

Ida tukub diivanil, Marek vaatab telekast üht neist saadetest, mida ma ei suuda vaadata (Kuuuurija, Sotid selgeks jms). Kuna päev on olnud pikk ja intensiivne, ütlen Idale, et lähme me ära magama. Ida jääb magama peaaegu kohe kui pea patja puudutab. Mina loen raamatut. Jään magama umbes sel ajal kui Marek tavaliselt ehk juba poole kümne paiku.

Ärkan selle peale, et Max peseb end mu kõrval. Ja kui Max pesema hakkab, siis sel pole lõppu, see kestab terve igaviku. Vaatan kella. kell on 22.20. Mida? Ma olin täiesti kindel, et kell on vähemalt 2 öösel. Und enam ei tule.

27 = 24

/ Eveliis / Leave a comment

Kas te olete mõnikord tundnud, et päev on liiga lühike? Et ööpäevas peaks olema rohkem tunde? Ja te olete pidevalt väsinud? Teate, miks? Scandinavian Trend Institute palus inimestel kirja panna, mida nad 24 tunni jooksul teevad ja said vastuseks, et inimesed mahutasid ööpäeva sisse 27 tunni jagu töid ja toimetamisi. Kolm tundi rohkem tegevusi kui on terves ööpäevas! Aga kui nendelt samadelt inimestelt küsiti, mida nad teeksid, kui saaksid ööpäevale juurde 3-4 tundi, kas te arvate, et nad vastasid, et nad teeksid rohkem tööd, käiksid rohkem koosolekutel? Ei, mitte keegi ei vastanud seda. Mida nad siis vastasid? Suur osa vastas, et nad ei teeks mitte midagi. Või magaks.

Seepärast ongi üks kaheksast megatrendist, mis iseloomustab tänapäeva moodsat tarbijat, une renessanss. Magamisest ja heast unest on saanud uue aja staatuse sümbol. Kui püüda seda natuke lahti seletada, siis saab teha vahet vanal ja uuel luksusel. Vana luksus tähendas seda, et see oli kättesaadav vaid vähestele, vaatasid inimest, kes kandis kallist käekella ja tahtsid tema moodi olla. Uus luksus on kättesaadav palju rohkematele, kuid seda ei pruugita mõista, sest püüame 24 tunni sisse mahutada 27 tundi ja ei suuda keskenduda. Kes meist ei oleks kunagi öelnud, et mul/tal on kuldkala keskendumise võime. Kuldkala keskendumisvõime on üheksa sekundit. Moodsa inimese keskendumisvõime kaheksa.  Kallis käekell ei kao ka kuhugi, aga see ei ole enam see luksus, mille poole inimesed püüelda tahavad. Uus luksus on vaikus, rahu, magamine, vaimsele tervisele keskendumine.

img_1679

Väsimus on see, mis tapab. Ma mõtlen seda sõnasõnalt. Kolm ööpäeva magamata ja inimene on valmis kõigeks, ütle vaid, mida vaja teha on. Kümme ööpäeva ja keha lülitub välja. Hetkel mõistan ma seda rohkem kui muidu ehk mõistaks. Ma olen nohu tõttu olnud magamata kuus ööd, päeval käinud tööl ja jõudnud ka ühele päevasele välisreisile. Mu keha on kurnatud. Ainus, millele ma hetkel, lennujaamas lendu oodates mõtlen, on mu oma magamistuba, mu oma voodi, mu oma madrats. Mu kurikuulus Napsie madrats. Teate, miks ma selle eriti välja toon? Ma magasin aastaid kehval madratsil (siis seda muidugi aru saamata) ja kui ma ei oleks neid napsie´sid, mis meie majja kolisid, kingiks saanud, siis täna, peale megatrendide ettekannet, ma läheksin ja ostaksin endale selle paganama madratsi kohe, sest täna saan ma aru kui oluline hea uni on. Ma ei ole ainus. Olete te tähele pannud, kuidas kodukujundamise trendid on muutunud. Elu on köögist kolinud magamistuppa ja vannituppa, selles mõttes, et me panustame rohkem just nende ruumide, kus me saame puhata, vaikselt olla, omaette, sisustamisele. Kui te ütlete mulle, et ei saa madratsit osta, sest see on kallis, siis ma küsin teilt vastu – kui palju aega veedate te oma autos? Aga oma voodis? Palju te kulutate oma autole? Ja palju oma madratsile? Kummast teie (vaimsele) tervisele rohkem kasu on? Ilmselt on vastus, et madratsist.

Tänapäeva megatrendide valguses teevad ilma ja on edukad need brändid, kes suudavad meile pakkuda head und ja luua meile magamistoalaadsed universumid. Maailmas on aina populaarsemaks muutumas nö unebaarid. Capture Minule ei ole veel unebaari vaja läinud, mulle on hea une universumi loonud mu oma Napsie. Imet muidugi ei tee, et kui on nohu ja hingata ei saa, siis ikka ei saa magada ka, aga muidu tavaolukorras ma mõnikord ei kuule isegi seda, et Marek norskab. Selgus, et norskan hoopis ise.

Postitus on sündinud insipreerituna Louise Byg Kongsholmi “Kaheksa megatrendi, millest sa ei taha ilma jääda” ettekandest, mida ma täna kuulasin+ koostööst Napsiega. Kui sulle tundub, et sa tahaksid ka nüüd olla trendikas ja une renessanssist osa saada, siis veebruarikuus annab kood EV102 sulle madratsi ostust allahindlust 102 eurot. Ma soovitan seekord oma eelarvamus reklaami suhtes alla suruda, minna nende kodulehele, soetada endale uus madrats (allesjäänud raha eest mitte osta juurde asju, vaid elamusi) ning lasta vaimul puhata. Muidugi on teil madratsi asemel palgata endale ka hea une treener, mis samuti on tõusev trend, aga ma soovitaks esialgu panustada magamistuppa. Tundub efektiivsem.

 

Kallis voodi, anna andeks, et ma sind hommikul maha jätsin! Palun võta mind tagasi!

/ Eveliis / 9 Comments

Nagu te mäletate tuli mul mõnda aega tagasi mõte meie niigi pooleli olevas majas kõik veelgi rohkem segamini ajada ja meie ning Ida toad ära vahetada. Tööd oli rohkem kui ma olin eeldanud (mulle tundub alati, et kõik asjad on Mareki käes 1-23 teha), aga tulemus siiski seda väärt. Juba mõnda aega olen ma mõelnud ka, et järgmiseks tuleks välja vahetada meie voodi madrats. Pole teine küll otseselt kehv, aga kümme aastat tagasi kui voodi ning madratsid soetasime, olid meie eelistused teised. Nii oleme me 11 aastat maganud pehmel madratsil, aga see ei sobi mulle enam. See on liiga pehme. Samas sinnapaika see mõte ka jäi, sest kas ma juba mainisin, et ikka veel poolik maja ja prioriteedid on hetkel kahjuks mujal.

Küsi ja sulle antakse, on üks ütlus. Mina küll ei küsinud, aga mulle anti. Ühel ilusal sügispäeval vuras DPD kuller hoovi ja tõstis auto pealt maha uue Napsie madratsi ja tekid. Viimased olid samuti väga teretulnud, sest kuigi meil endal on korralikud tekid, olin ma just eelmine öö külalistele voodisse pannud tekid, mis olid sama õhukesed kui pabersalvrätikud. Suht piinlik oli. Kallid külalised, tulge nüüd uuesti, ma võin oma korraliku teki teile anda, ma sain parema. #maksimaalneegoist

Esimesena vallutas uue madratsi Ida koos oma kaaskonnaga. Hüppas ja tantsis ja kukerpallitas. Mulle ei meeldi väga kui laps diivanil või voodis hüppab, aga seekord tegime väikese erandi, tegime uuel madratsil Idale oma pesa ja lasime tal laps olla. Mõnikord harva ju võib. Kümne-aastane garantii annab üsna kindlalt aimu, et väike hüppamine ei tee ka midagi.  Las laps lustib, eksju! Ja lõpuks magasime kõik koos seal põrandale tehtud pesas. Mõnikord võib ka seda.

Te ei kujuta ettegi kui ebamugav tundub nüüd pildil oleva valge voodi madrats.

Mulle jäi kusagilt silma kommentaar, et kunagi soetasin promo peale selle madratsi  ja see on kõige kehvem madrats üldse, enam ei usu midagi mida blogijad kirjutavad. See kommentaar ehmatas mind korraks – aga mis siis kui ongi täiesti kehv madrats? Kui madratsi vahetuseks juba läks, siis tahtsin ma ju  kindlasti paremat madratsit kui vana. Õnneks saab  Napsie madratsit  testida 101 ööd, ilma et peaks muretsema. Kui ei sobi, tullakse madratsile järele ja makstakse  raha täies ulatuses tagasi. Niisiis võis katsetada küll!

Etteruttavalt võin ma teile öelda, et ma ei jõudnud laupäeva ära oodata! Miks? Kohe räägin.

Lõpuks saabus laupäeva hommik. Voodi, pehmed tekid, hea raamat, kohv – see on minu arusaam ideaalsest laupäeva hommikust. Ei mingit kella peale kiirustamist, ei mingit kiirustamist üldse, lihtsalt minu aeg. Selle hetkeni kui Marek Ida nagu muuseas üleskorrusele “mängima” ajab. Ma ütlen teile ausalt, et mulle endale tundub ka natuke veider madratsile kiidulaulu laulda, aga ausõna, seekord ei tahtnud ma veel voodist üles tõusta. Ma nautisin, et meie voodi oli selline nagu üks mugav voodi olema peab. Ja see ei kriuksnud enam, täiesti pekkis, aga meie voodi ei kriuksunud enam.  Mina ei tea, kuidas madrats selle vea parandas, aga mul on päriselt ka ükstaskõik. Mul on mugav ja mõnus!

Korralikku madratsit tasuta ei saa, seda teavad ilmselt kõik. Meie voodi on 160×200 ja madratsi eest tuleb välja 449 eurot, samas ma ei saa öelda, et ma peaksin seda ka liiga kalliks, ma pean palju kallimaks seda, et ma magan välja. Ma ei ole otseselt pirtsakas ja saan magatud igal pool, erinevus on lihtsalt une kvaliteedis. Kuus tundi und keskmiselt ei ole just ülemäära palju ja seepärast on mulle oluline, et need tunnid oleksid kvaliteetsed. 

Kui te olete madratsi otsingutel, siis hetkel on õige hetk Napsie poole vaadata. Neil on kampaania, kus madratsid maksavad 101 eurot vähem tavahinnast. 449 euro asemel saab madratsi 348 euro eest. Väiksemad mõõdud on hetkel hinnaga alates 188 eurot. See on päris jõhker soodukas, mida tasub ära kasutada, sest Ussipesa ausõna – Napsie on (peaaegu et) parim voodikaaslane.

Kood ESTONIANWITHBACKPACK  annab kõikidele Napsie toodetele 30% allhindlust!

Inimesed, kes meile ööseks jäävad, ütlevad tihti, et magavad meil Ussipesas jube hästi. Alles paar päeva tagasi olid meil jälle külalised, kellele me oma magamistoa loovutasime. “Me pole ammu nii hästi ja nii pikalt maganud,” ütlesid nad hommikul. Ma mõistsin neid, mul on endal raskusi tööpäevadel voodist välja tulemisega. Ja mis, isegi Ida ei saa tööpäeviti tihti üles. See ütleb juba kõik! Vanasti ärkas ta iga nagina ja krigina peale. Nojah, voodi ju enam ei kriuksu ka…

Instagram: @napsie_eesti / Koduleht: http://www.napsie.ee / FB: https://www.facebook.com/NapsieEE/ 

No just noh

/ Eveliis / 27 Comments

Ma olen ALATI rääkinud, et Eesti lasteaias magavad lapsed päeval liiga kaua.  Me ei saa Idat õhtul enne kümmet magama, sest ta lihtsalt pole end päevast ära väsitanud. Samas hommikuks ei ole ta end välja puhanud, sest ta läheb liiga hilja magama.

Norras ta lasteaias ei maga ja läheb õhtul kell kaheksa magama. Ärkab hommikul puhanuna. Ma olen kuulnud argumente, et no aga kuna see vanem siis lapsega tegeleb kui laps kohe peale lasteaeda magama läheb. Kui ma lapsele kell kolm-neli järele lähen, siis kella kaheksani on piisavalt aega. Ja meil on nädalavahetused, mida me ei veeda “perekondlikult ostukeskusi kammides”, vaid teemegi midagi koos. Kogu koosveedetud aeg on kvaliteetsem. Eestis oleme meie Marekiga peale tööpöeva väsinud, aga lapsel on veel nii palju energiat. Nõiaring tegelikult.

Ma lihtsalt ei saa aru, miks pagana pärast peavad lapsed lasteaias (pikalt) magama ja suurema osa päevast toas veetma. Las nad jooksevad õues ringi, väsitavad end ära. Ida Norra rühm käib pidevalt metsas matkamas, söövad värskes õhus, jooksevad, müttavad, madistavad. Ma tean ma tean, et Eestis on ka juba õnneks lasteaedasid, mis suudavad natuke raamidest väljapoole vaadata, aga miks Eesti lasteaiasüsteem ei võiks natukene ajas edasi liikuda. Minu lasteaias käimisest on 30 aastat möödas ja ausalt, suurt midagi ei ole selle ajaga muutunud. See on ju jabur!

38769180_892382414306085_2768133570760278016_n39265766_900394113504915_596787569795006464_n38171282_883968328480827_8405716353683554304_n