Ma olen õudusfilmide fänn. Või pigem thrillerite. Tänu Netflixile olen ma nüüd oma õhtud veetnud õudukate seltsis. Marek ja Ida magavad ja mina vaatan allkorrusel õudukaid. Mõnikord muidugi pean vahepeal telefoni näppima, sest hirrrrmus hakkab. Ja mõnda kohta ma ei suuda lihtsalt vaadata. Teate küll neid kohti, kus muusika läheb intensiivseks ja on teada, et kusagilt nurga tagant hüppab keegi välja.

Viimasel ajal olen ma ära vaadanud Stepfather, Disturbia, The Glass house, Amityville Horror, I got you ja üks veel, mille nimi mulle meelde ei tule. Grupp noori lähevad salaja Pripjati, loomulikult ei saa nad sealt tulema ja avastavad siis, et linn polegi päris kummituslinn. Täitsa head filmid, etteaimatavad loomulikult, aga suur osa filme on etteaimatava stsenaariumiga.

Võtame need õudukad. Mul tekkis neid vaadates mitu korda küsimus, miks. Ma saan aru, et kõige jubedamad stseenid toimuvad öösel, sest ikka on ju hirmsam kui pime on, aga miks peab alati ka vihma sadama ja välku lööma? Eranditult igas vaadatud õudukas. No ja lisaks veel miljon muud miksi. Miks head alati pahade eest keldrisse või pööningule põgenevad. Okei, pööningult saad veel katusele ja sealt alla hüpata ja loota, et ehk jääd ellu, aga kui majas on kirvega mõrvar, siis miks peita end keldrisse, millel on puidust uks? Või miks lukustada end vannituppa? Miks nad kunagi majast välja ei jookse? Või  kui jooksevad, siis kindlasti kas metsa või mõnda mahajäetud hoonesse, et jumala eest oleks võimalikult inimtühi? Miks ei helista  inimesed kunagi politseisse vaid mõnele sõbrale (kes ka politseisse ei helista)? Miks alati minnakse mõrvarit üksinda püüdma? Ja ikka öösel? Miks politsei kunagi ei jõua kohale selleks ajaks kui põhimadin käib, vaid ikka on politseiauto sireene just sekund peale seda kui mõrvar on maha löödud?

Miks?