Uued välismaa trendid

Võimalik, et ma olen kivi all elanud, aga sattusin eile lugema ühe Norra meeskirjaniku kolumni ja pidin ikka täitsa tükk aega mõtlema, et mis järgmiseks, kui hetkel on uueks ilukirurgia trendiks naiste seas oma alakeha (ehk siis häbememokkade) korrigeerimine.

Ma olen selle meeskirjanikuga ühes paadis. Ei viitsi uuesti seda kolumni üles otsida, aga põhimõtteliselt kirjutas ta sellest trendist oma (mehe) vaatevinklist. Kirjutas, et tüdrukud, lõpetage ära, sest viimane, mille peale mees sel hetkel kui ta sinna piirkonda jõuab, on vaadata, milline alakeha välja näeb või et seda võrrelda mõne teisega või et tegelikult kui aus olla, siis tal ei ole õrna aimugi, milline võiks üks kole alakeha välja näha, et mis selle koledaks teeb. Ta kirjutas, et uskuge mind, ma räägin suure osa meeste eest, aga me ei raiska mitte ühtegi mõtet teie alakehale selles mõttes. Jah, on teatud kehaosad, millele mehed pööravad rohkem tähelepanu ja mis panevad võib olla pead pöörama, aga häbememokad on viimane asi, mille peale üks mees mõtleb. Nii et lõpetage see trend ära.

Ütlen täiesti ausalt, et see on teema, mille peale ka mina ei ole kunagi mitte ühtegi mõtet raisanud, ma ei oleks selle peale tulnud, et see isegi võiks teema olla. Ja veel vähem, et see operatsioon on trend. Okei, kui järele mõelda, siis ma ehk äkki võib olla olen 1-2 naist kuulnud oma alakehast rääkimas, et vot see või too asi on …kole? ja okei, ma siis mõistan, et need 1-2 naist tahavad end korrigeerida, aga kui palju neid koleda alakehaga naisi siis on, et kõik korraga end korrigeerida tahavad? Ja kust nad teavad, et nad sealt koledad on? Mille või kellega võrreldes? Kuidas see ilustandardite fookus sinna jõudis?

Väidetavalt on üks Norra influencer selle operatsiooni ära teinud salaja, sest kui ma õigesti aru sain “see operatsioon on häbiasi, sellele vaadatakse viltu, aga meil, naistel, peaks siiski olema õigus ise oma v..u(vabandust vulgaarsuse pärast, nii ta end väljendab) üle otsustada.” Jah, ma olen nõus, meil ongi õigus ise otsustada, ei pea häbi tundma, tõesti ei pea, aga mu pähe lihtsalt ei mahu mõte, et kusagil istuvad (eeldan et) noored naised, kes murravad oma pead selle üle, kas nende v..t on piisavalt ilus. Ausalt, mu aju plahvatab.

Ma mõtlen, et kas me, naised, ei peaks kasutama oma aju pigem selleks, et võidelda palgalõhega, tegeleda sellega, et meil oleks rohkem naisjuhte nii poliitikas kui ettevõtluse, mõelda ma ei tea kasvõi keskkonna peale, mitte raiskama oma ajumahtu sellele, mida üks mees võib arvata meie häbememokkadest. Nagu päriselt. Kust see tuleb?

Okei, ise küsin, ise vastan. Ma saan aru (üht teist artiklit lugedes), et “probleem” on tekkinud sellest, kuidas pornofilmides naise vagiinat kujutatakse ja naised on “iluideaali” sealt üle võtnud. Noh veab siis mul, et ma ei ole oma elus ühtegi pornofilmi vaadanud. Jah, kohe saan 40, aga ei ole jah.

27 = 24

Kas te olete mõnikord tundnud, et päev on liiga lühike? Et ööpäevas peaks olema rohkem tunde? Ja te olete pidevalt väsinud? Teate, miks? Scandinavian Trend Institute palus inimestel kirja panna, mida nad 24 tunni jooksul teevad ja said vastuseks, et inimesed mahutasid ööpäeva sisse 27 tunni jagu töid ja toimetamisi. Kolm tundi rohkem tegevusi kui on terves ööpäevas! Aga kui nendelt samadelt inimestelt küsiti, mida nad teeksid, kui saaksid ööpäevale juurde 3-4 tundi, kas te arvate, et nad vastasid, et nad teeksid rohkem tööd, käiksid rohkem koosolekutel? Ei, mitte keegi ei vastanud seda. Mida nad siis vastasid? Suur osa vastas, et nad ei teeks mitte midagi. Või magaks.

Seepärast ongi üks kaheksast megatrendist, mis iseloomustab tänapäeva moodsat tarbijat, une renessanss. Magamisest ja heast unest on saanud uue aja staatuse sümbol. Kui püüda seda natuke lahti seletada, siis saab teha vahet vanal ja uuel luksusel. Vana luksus tähendas seda, et see oli kättesaadav vaid vähestele, vaatasid inimest, kes kandis kallist käekella ja tahtsid tema moodi olla. Uus luksus on kättesaadav palju rohkematele, kuid seda ei pruugita mõista, sest püüame 24 tunni sisse mahutada 27 tundi ja ei suuda keskenduda. Kes meist ei oleks kunagi öelnud, et mul/tal on kuldkala keskendumise võime. Kuldkala keskendumisvõime on üheksa sekundit. Moodsa inimese keskendumisvõime kaheksa.  Kallis käekell ei kao ka kuhugi, aga see ei ole enam see luksus, mille poole inimesed püüelda tahavad. Uus luksus on vaikus, rahu, magamine, vaimsele tervisele keskendumine.

img_1679

Väsimus on see, mis tapab. Ma mõtlen seda sõnasõnalt. Kolm ööpäeva magamata ja inimene on valmis kõigeks, ütle vaid, mida vaja teha on. Kümme ööpäeva ja keha lülitub välja. Hetkel mõistan ma seda rohkem kui muidu ehk mõistaks. Ma olen nohu tõttu olnud magamata kuus ööd, päeval käinud tööl ja jõudnud ka ühele päevasele välisreisile. Mu keha on kurnatud. Ainus, millele ma hetkel, lennujaamas lendu oodates mõtlen, on mu oma magamistuba, mu oma voodi, mu oma madrats. Mu kurikuulus Napsie madrats. Teate, miks ma selle eriti välja toon? Ma magasin aastaid kehval madratsil (siis seda muidugi aru saamata) ja kui ma ei oleks neid napsie´sid, mis meie majja kolisid, kingiks saanud, siis täna, peale megatrendide ettekannet, ma läheksin ja ostaksin endale selle paganama madratsi kohe, sest täna saan ma aru kui oluline hea uni on. Ma ei ole ainus. Olete te tähele pannud, kuidas kodukujundamise trendid on muutunud. Elu on köögist kolinud magamistuppa ja vannituppa, selles mõttes, et me panustame rohkem just nende ruumide, kus me saame puhata, vaikselt olla, omaette, sisustamisele. Kui te ütlete mulle, et ei saa madratsit osta, sest see on kallis, siis ma küsin teilt vastu – kui palju aega veedate te oma autos? Aga oma voodis? Palju te kulutate oma autole? Ja palju oma madratsile? Kummast teie (vaimsele) tervisele rohkem kasu on? Ilmselt on vastus, et madratsist.

Tänapäeva megatrendide valguses teevad ilma ja on edukad need brändid, kes suudavad meile pakkuda head und ja luua meile magamistoalaadsed universumid. Maailmas on aina populaarsemaks muutumas nö unebaarid.

Capture

Minule ei ole veel unebaari vaja läinud, mulle on hea une universumi loonud mu oma Napsie. Imet muidugi ei tee, et kui on nohu ja hingata ei saa, siis ikka ei saa magada ka, aga muidu tavaolukorras ma mõnikord ei kuule isegi seda, et Marek norskab. Selgus, et norskan hoopis ise.

Postitus on sündinud insipreerituna Louise Byg Kongsholmi “Kaheksa megatrendi, millest sa ei taha ilma jääda” ettekandest, mida ma täna kuulasin+ koostööst Napsiega. Kui sulle tundub, et sa tahaksid ka nüüd olla trendikas ja une renessanssist osa saada, siis veebruarikuus annab kood EV102 sulle madratsi ostust allahindlust 102 eurot. Ma soovitan seekord oma eelarvamus reklaami suhtes alla suruda, minna nende kodulehele, soetada endale uus madrats (allesjäänud raha eest mitte osta juurde asju, vaid elamusi) ning lasta vaimul puhata. Muidugi on teil madratsi asemel palgata endale ka hea une treener, mis samuti on tõusev trend, aga ma soovitaks esialgu panustada magamistuppa. Tundub efektiivsem.