Nagu bipolaarne häire. Kohutavalt koledatelt ja depressiivsetelt mõtetelt (need koerad!) ilusatele. Elu. Mina. Käisin Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemias. Uudistamas. Et mida nad seal teevad. Saate aru, astud uksest sisse ja põmm! kunst kargab kohe näkku. Plakatid seintel. Üksikud toolid koridoris. Kunst. Igal pool. Täiega. Ma olen alati mõelnud, et mis saatuse nöök see on, et … Continue reading “Every child is an artist. The problem is how to remain an artist once we grow up.” (P. Picasso)
kunst
Lapsepõlv tuli meelde
Mul on meeles, et algklassides tuli kunagi üks luuletus kirjutada. Algust ma ei mäleta, aga lõpp on mul täiega meeles "lippa ruttu piimapoodi, sinna värsket piima toodi". Midagi oli leiva ja saiaga ka. Meeles on mul see ilmselt seetõttu, et lapsena oli minu "töö" hommikuti leiva-saia järjekorda seisma minna, et värsket saia lihtsalt tavalistki saia saada. … Continue reading Lapsepõlv tuli meelde
Protected: Kunst, suvalised klõpsud ja “kunst”
There is no excerpt because this is a protected post.
Diibid kunstiinimesed. Mitte wannabed. /Real deep people. Not wananbes like me.
Ei saa ma end pidada tegelikult mingiks "diibiks kunstiinimeseks", kuid mulle tõesti meeldib maalikunst, üks minu vaieldamatuid lemmikuid on Norra kunstnik Jakob Weidemann. Maihaugenis asuvas Jakob Weidemanni toas võin ma päris pikalt aega veeta. See mõjub kuidagi nii rahustavalt. Nagu kõik Weidemanni maalid mulle tegelikult mõjuvad. Paljud on öelnud, et see on midagi sellist, mida … Continue reading Diibid kunstiinimesed. Mitte wannabed. /Real deep people. Not wananbes like me.