Hullumeelse oktoobri sisse mahtus ka üks teatrikülastus. Ei ole esmaspäevased teatriõhtud mu lemmikud, aga mis sa teed, kui see oli ainus võimalus seda etendust näha. Ootused olid loomulikult kõrged, sest "Isa" on üks mu vaieldamatuid lemmiketendusi (ja filme), "Ema" üllatas mind positiivselt, just Terje Pennie osas, nüüd oli lõpuks aeg ka "Poeg" ära vaadata. Kuigi … Continue reading “Poeg” ei ole just otseselt hea, aga peaks siiski olema lausa kohustuslik vaatamine
Isa
Kas te olete olnud dementse inimese peas?
Mõnikord ma hakkan Marekile midagi õhinal selgitama ja näen üsna pea ta silmadest, et kohe ütleb ta, et "sa eile just rääkisid seda" ning ma pean jälle pead vangutama ning ütlema, et ma absoluutselt ei mäleta. Ebasündsat nalja tehes olen ma küsinud, et kas see ongi dementsuse algus? Dementsuse üle teadagi nalja ei teha. Üldse … Continue reading Kas te olete olnud dementse inimese peas?
Mul on maailma kõige parem isa!
Täpselt nii ütleb homme ilmselt suur osa inimesi oma isale. Mina ütlen ka. Kõlab veidralt, arvestades seda, et olen lahutatud vanemate laps, isa kui sellist isa-isa ei ole mul otseselt kunagi olnud ja ma arvan, et lahutatud vanemate laps jääb mingil määral alati kaotajaks, teisele kohale, üleliigseks. Aga ei, ärge saage minust valesti aru, see … Continue reading Mul on maailma kõige parem isa!
Minu tassike teed
Mõnda aega tagasi leidsin ma oma meilboksist kirja ühelt pikaajaliselt blogilugejalt, kes soovis mulle kingituse teha tänutäheks, et pakun huvitavat lugemist ja kutsus mind vaatama Theatrumi etendust "Isa"(LINK). Ei pakkunud ta seda välja sellepärast, et ma etendusest kirjutaks, sest olgem ausad, ma vaatasin Theatrumi kodulehelt, et etenduse piletid on kuni veebruarini välja müüdud, nii et … Continue reading Minu tassike teed