Marek tuli õhtul koju ja ta silmist oli näha, et käes on kättemaksutund. Kiirelt ja poolenisti kugistades sõi ta ära õhtusöögi, ütles, et ei hakka riideidki vahetama ja tõmbas kätte kindad, mis meenutasid ilma liialdamata poksikindaid.

“Milleks need?” küsisin ma.