Mis te arvate, mis on kõige populaarsem küsimus alates sellest ajast kui me kaks nädalat tagasi Mari Laasma ilukliinikus mu kehakaalu ja lõualotiga tegelema hakkasime?
Muidugi on teil õigus.
See on vaieldamatult “kas kaal on ka langenud”? Seda küsiti juba esimesel päeval peale süsti. Ei, esimese päevaga kaal ei langenud. Küll aga vähenes söögiisu. Mitte nii nagu Mari kirjeldas, et toit käib suus ringi ja üldse kohe ei taha, vaid lihtsalt isu oli väiksem. Pärast teist süsti aga toimus tõesti selline muutus, et toit – ükskõik kui ahvatlev – ei pannud mind suud avama. Ühtepidi õnn ja teistpidi õnnetus. Miks õnnetus?
Me olime nädalavahetusel ühel juubelipeol ja aitasime enne pidu ka toite valmis teha. Üht-teist panid ikka toiduvalmistamise käigus suhu, kasvõi selleks, et vaadata, kuidas mädarõigas ja jõhvikas röstbiifi suupiste palju elavamaks muutsid ja noh eks uudishimu ikka ka, et mis siis lauale läheb. Kui siis paar tundi hiljem pidulauda istusime vaatasin ma nukralt kõiki neid hõrgutisi ja tundsin, et mu kõht on jätkuvalt nii täis, et sinna ei mahu ka parima tahtmise juures midagi. Laual olid vähid, paella, juustud, sada tuhat erinevat suupistet ja ma suutsin oma taldrikule tõsta ühe õnnetu vähipoisi, ühe tükikese siiga ja ühe hiidkrevetiga suupiste. Vaadake Instastorysse, ma panen pildi üles oma õhtusöögist.
See muidugi ei tähenda, et ma igapäevaselt niimoodi elaks. Ma sunnin end sööma hommikul ja käin ka lõunal. Õhtul püüan ka midagi hamba alla pista. Ma ei kavatse end kõhnaks nälgida, vaid nagu mitu korda öeldud, ma võtan seda teekonda tõsiselt. Toitumisharjumusi on raske muuta. Ma olen suurema osa oma elust elanud nii, et ei söö ei hommikul ega lõunal, vaid alles õhtul peale kooli/tööd. Nüüd ma püüan end ümber harjutada. Hommikusöök kipub ikka ununema, aga küll ma õpin. Vanale koerale ei pidanud uusi trikke saama õpetada, aga ma annan endast parima.
Jalutamas olen käinud korralikult ja ujumas samuti. Kuna ma töökohas on igakuine sporditoetus, siis seniks kuni ma saan hakata eratreeneriga end voolima, pean ma välja mõtlema, mis oleks logistiliselt kõige parem koht, kus käia. Idal on kaks korda nädalas Kaunite kunstide kool, seda aega saaks ju ära kasutada. Muidu istun niisama kaks tundi ukse taga. Kui teil on Kalamaja, Pelgulinna kandis soovitusi, siis all ears. Ma ise kaaluks HAF klubi EMS treeningut, aga ma ei tea, kuidas ummikutega on, et jõuaks õigeks ajaks Narva maanteele ja tagasi Auna tänavale. Peab tiba mõtlema.
Oot, aga mis see vastus populaarsele küsimusele kehakaalu kohta. Kahe nädalaga olen ma kaotanud 2,9 kilo. Ma ei tea, kas see teiste jaoks on vähe või palju, minu jaoks on seda hämmastavalt palju. Ümbermõõtu ei ole ma ise mõõtnud, las see jääda selleks korraks kui järgmine kord Tight Sculpti lähen. Esimene kord on tehtud – kuidas see välja näeb ja mida teeb – saate vaadata mu Instagramist. Muidugi saate selle kohta lugeda ka Mari Laasma ilukliiniku kodulehelt siin
Tegin ka eraldi highlights´id kaalulangetusteekonnast. Kuna küsimusi on palju tulnud, siis ma teen lähipäevadel ka Q&A Instagramis. Ilmselt anonüümse versioonina, siis saab küsida, kommenteerida nii nagu “torust” tuleb.
Ja kuna hämmastavalt palju oli inimesi, kes ütlesid, et mul ei oleks vaja midagi enda juures muuta, et pole ju ülekaaluline ja pole ju NII vormist väljas, siis siin on teile esimese mõõtmise ajal tehtud fotod. Alasti tõde. Sõbranna ütles, et kammoon sa ju pole selline. Muidugi ma ei pildista end sellise nurga alt ega jaga selliseid fotosid, aga see ei tähenda, et neid nurki olemas ei oleks. On. Ma ei taha, et oleks.
