Kreisid ja veganid

Meil olid munapühade ajal külas mu venna õde (ahhh, kuidas mulle meeldib seda rõhutada, see on lihtsalt nii "moodne perekond") ja vend oma naisega. Mulle õudselt meeldib kui keegi külas on. Selline mõnus segasummasuvila tunne on. Marekile ilmselt meeldivad külalised samamoodi, sest siis ma oskan end tagasi hoida ja ei karju. Ok, nali. Karjun ikka … Continue reading Kreisid ja veganid

Kuidas ma Marekit petta püüdsin

Ma olen täiesti vaimustuses soja"hakklihast", mis Kaisa meile külakostiks tõi. Mitmel põhjusel. Esiteks ei ole see hakkliha. Mul on hakklihast üleküllastus, aga see on pika tööpäeva lõpus tihti kõige lihtsam variant süüa teha. Teiseks valmib see kolme minutiga. Kolmandaks on see imemaitsev. Viskasin eile pannile, lisasin tomatid, kaste valmis maksimaalselt kolme minutiga. Marek kolistas köögis … Continue reading Kuidas ma Marekit petta püüdsin

Teadlikkuse tõus ehk tädi Kaisa ei tohi meile enam külla tulla

Olete mu blogi pikaajalised lugejad? Siis te olete ilmselt leidnud siit blogist päris mitu sarkastilist sõnavõttu veganluse ja/või taimetoidu kohta. Tegelikult irooniline, kui arvestada, et ma olen suur taimetoidu austaja. Aga see selleks. Ma olen alati veganluse üle pigem naernud. Minu veerandõde on vegan ja teate natuke ta mulle ei meeldi. Seda ühel lihtsal põhjusel. … Continue reading Teadlikkuse tõus ehk tädi Kaisa ei tohi meile enam külla tulla

“Mul läks süda pahaks kui ma sind kallistasin”

Me ootasime eile külla mu sõbrannat oma tütrega, koer haukus, aga kui me aknast välja vaatasime ei näinud me seal kedagi, järgmisel hetkel koputas keegi uksele. On üsna ebareaalne, et keegi siia metsa meile uksele koputama satuks niisama lambist, aga nüüd keegi koputas. Olgu mu blogi tänatud! Mareki sugulased, kel maamaja samas külas, olid lugenud, … Continue reading “Mul läks süda pahaks kui ma sind kallistasin”